Teadlasest alternatiivtalunik: vähi leevendaja kasvab Eestimaa põldudel!
(Tekst: Arvo Uustalu, "Õhtuleht", 1. okt 2012, foto: Aldo Luud)
"Ma ei saa arstidega tülli minemata väita, et tatraga saab vähist võitu, aga abi on sellest kindlasti. Ise sain tatramee ja -jahu baasil valmistatud palsamiga jagu puukentsefaliidist," väidab Valgamaa talunik Virgo Mihkelsoo.
Mõne aja eest jõudis meediasse lugu sellest, kuidas Valgamaal asuva Viira talu peremees ostab kokku punaseid kärbseseeni, mida kasutab valuvaigistava tatrameesalvi koostises. Selgub, et tegemist pole külaposija, vaid teadlasega, kes on omal ajal suurel kodumaal laserrelva arendanud ja viimased aastad tõsiselt tatra tervendavate omaduste tutvustamisega tegelnud.
Alternatiivravi juurde tõi laser
Virgo Mihkelsoo (71) küüditati koos vanematega Siberisse. Peterburi tehnikaülikooli lõpetas ta elektrofüüsikuna ja sai sel alal ka tehnikakandidaadi kraadi. Muu hulgas on ta töötanud lasertehnika peakonstruktorina Eesti teaduste akadeemia juures ja olnud Tartu ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori juhataja.
"Vene ajal olin salastatud mees. Ehitasime laseri, millega saab kosmosest signaali andes allveelaevalt pommi välja lasta. Hakkasin ka vaatama, kas laserit ei saaks kuidagi meditsiinis kasutada. Siis tuli laulev revolutsioon ja üldises rahanappuses otsustasin ülikooli süsteemist ära tulla. Huvi terviseküsimuste vastu aga jäi," räägib Mihkelsoo.
See huvi on tehnikateadlasel olnud nõnda suur, et ta on mitme terviseraamatu autor, muu hulgas on ta kahasse Nelly Vahtramaaga kirjutanud brošüüri "Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja". Mihkelsoo tõdeb, et lähema 20 aasta jooksul ei jõua tavameditsiin ravimeetoditeni, mis vähi inimorganismi kahjustamata täielikult hävitaks.
"Vähiraku väljastpoolt tapmine pole õige tee, mingid vähirakud ikka taastuvad. Tuleb käivitada vähirakkude isehävitamise mehhanism, mille suunas praegu tavameditsiin ka töötab. Tatar on võib-olla ainuke taim, mis on võimeline iseseisvalt vähiga võitlema. Muuhulgas suurendab see geenide aktiivsust, mis pidurdavad vähirakkude kasvu ja paljunemist ning takistab vähi edasiseks arenguks vajalike veresoonte moodustumist ja seega metastaaside teket," väidab ta.
Mihkelsoo sõnul on tema siiski elektrofüüsik, kes pole vastavaid uuringuid läbi viinud, kuid tatra raviomadusi tunti juba traditsioonilises Jaapani ja Hiina meditsiinis.
150 grammi tatart päevas
Mihkelsoo väitel peaks poest ostetud tatart vähi ohjamiseks sööma 300 grammi päevas, kuid sellist kogust on raske süüa. "Kui on tegu idanemisvõimelise mahetootega, mitte surnud poetatraga, piisab poole väiksemast kogusest. Ameerikas üritatakse teha ka tatratablette, kuid ainult toimeainetest ei piisa. Vähki vaos hoidvat efekti neil kirjanduse põhjal ei ole," räägib ta.
Kuidas siis süüa päevas ära paarsada grammi tatart? Mihkelsoo sõnul pole probleemi – tatrast saab teha leiba, küpsist, kotletti ja koguni kisselli. "Nõukogude aeg tappis meie alternatiivmeditsiini. Loodusravimid ei asenda arste, kuid kui tohtri poolt enam abi loota ei ole, peab ju jääma inimesel võimalus enda tervise parandamiseks midagi ette võtta. Puukentsefaliit pole küll vähk, aga sain tatrameeseguga valmistatud nii-öelda ajupalsamiga sellest mõne päevaga jagu. Enne oksendasin ja ei saanud liikudagi," räägib ta.
200 kilo punast kärbseseent sai Mihkelsoo küll kokku, kuid salvi Remedy Way koostises oleva mürgiseene tõttu tuleb tal kõigepealt asjad selgeks rääkida ravimiametiga.
Paks kissell
1 liitrit vett
200 grammi tatrajahu
1–2 supilusikatäit mett
lisada võib püreesid marjadest ja puuviljadest.
Tarvitada järjest poolteist kuni kaks kuud, seejärel teha kahenädalane vahe ning jätkata tulemuste saamiseni. Nõnda on edukalt ravitud hüpertooniatõbe ja ateroskleroosi.
Allikas: "Eestimaa tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja"
Mõne aja eest jõudis meediasse lugu sellest, kuidas Valgamaal asuva Viira talu peremees ostab kokku punaseid kärbseseeni, mida kasutab valuvaigistava tatrameesalvi koostises. Selgub, et tegemist pole külaposija, vaid teadlasega, kes on omal ajal suurel kodumaal laserrelva arendanud ja viimased aastad tõsiselt tatra tervendavate omaduste tutvustamisega tegelnud.
Alternatiivravi juurde tõi laser
Virgo Mihkelsoo (71) küüditati koos vanematega Siberisse. Peterburi tehnikaülikooli lõpetas ta elektrofüüsikuna ja sai sel alal ka tehnikakandidaadi kraadi. Muu hulgas on ta töötanud lasertehnika peakonstruktorina Eesti teaduste akadeemia juures ja olnud Tartu ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori juhataja.
"Vene ajal olin salastatud mees. Ehitasime laseri, millega saab kosmosest signaali andes allveelaevalt pommi välja lasta. Hakkasin ka vaatama, kas laserit ei saaks kuidagi meditsiinis kasutada. Siis tuli laulev revolutsioon ja üldises rahanappuses otsustasin ülikooli süsteemist ära tulla. Huvi terviseküsimuste vastu aga jäi," räägib Mihkelsoo.
See huvi on tehnikateadlasel olnud nõnda suur, et ta on mitme terviseraamatu autor, muu hulgas on ta kahasse Nelly Vahtramaaga kirjutanud brošüüri "Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja". Mihkelsoo tõdeb, et lähema 20 aasta jooksul ei jõua tavameditsiin ravimeetoditeni, mis vähi inimorganismi kahjustamata täielikult hävitaks.
"Vähiraku väljastpoolt tapmine pole õige tee, mingid vähirakud ikka taastuvad. Tuleb käivitada vähirakkude isehävitamise mehhanism, mille suunas praegu tavameditsiin ka töötab. Tatar on võib-olla ainuke taim, mis on võimeline iseseisvalt vähiga võitlema. Muuhulgas suurendab see geenide aktiivsust, mis pidurdavad vähirakkude kasvu ja paljunemist ning takistab vähi edasiseks arenguks vajalike veresoonte moodustumist ja seega metastaaside teket," väidab ta.
Mihkelsoo sõnul on tema siiski elektrofüüsik, kes pole vastavaid uuringuid läbi viinud, kuid tatra raviomadusi tunti juba traditsioonilises Jaapani ja Hiina meditsiinis.
150 grammi tatart päevas
Mihkelsoo väitel peaks poest ostetud tatart vähi ohjamiseks sööma 300 grammi päevas, kuid sellist kogust on raske süüa. "Kui on tegu idanemisvõimelise mahetootega, mitte surnud poetatraga, piisab poole väiksemast kogusest. Ameerikas üritatakse teha ka tatratablette, kuid ainult toimeainetest ei piisa. Vähki vaos hoidvat efekti neil kirjanduse põhjal ei ole," räägib ta.
Kuidas siis süüa päevas ära paarsada grammi tatart? Mihkelsoo sõnul pole probleemi – tatrast saab teha leiba, küpsist, kotletti ja koguni kisselli. "Nõukogude aeg tappis meie alternatiivmeditsiini. Loodusravimid ei asenda arste, kuid kui tohtri poolt enam abi loota ei ole, peab ju jääma inimesel võimalus enda tervise parandamiseks midagi ette võtta. Puukentsefaliit pole küll vähk, aga sain tatrameeseguga valmistatud nii-öelda ajupalsamiga sellest mõne päevaga jagu. Enne oksendasin ja ei saanud liikudagi," räägib ta.
200 kilo punast kärbseseent sai Mihkelsoo küll kokku, kuid salvi Remedy Way koostises oleva mürgiseene tõttu tuleb tal kõigepealt asjad selgeks rääkida ravimiametiga.
Paks kissell
1 liitrit vett
200 grammi tatrajahu
1–2 supilusikatäit mett
lisada võib püreesid marjadest ja puuviljadest.
Tarvitada järjest poolteist kuni kaks kuud, seejärel teha kahenädalane vahe ning jätkata tulemuste saamiseni. Nõnda on edukalt ravitud hüpertooniatõbe ja ateroskleroosi.
Allikas: "Eestimaa tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja"
