Seksuoloog-psühhiaater Helgi Toomsalu
„Kõik konfliktid välismaailmas saavad alguse meie eneste seest.“
Seksuoloog-psühhiaater HELGI TOOMSALU madalal ja justkui voolaval hääletämbril on eriliselt rahustav mõju. Oma jõulueelses esinemises kõneleb ta sellest, kuidas liikuda eneseaustuse ja väe suunas ehk olla eelkõige iseendaga õnnelikus suhtes.
Ka ilusal jõuluajal võib tunda end üksildasena, pole vahet, kas oled lahutatud, üksik, pikaajalises suhtes või mitmendat korda abielus.
Oma töös hingearstina on Toomsalu märganud, et meist paljud ei leia aega pühendumiseks ehk teisisõnu – elamiseks.
„Me ruttame, pingutame ja võitleme, kiirates pidevat rahulolematust. Kuidas ikkagi olla õnnelik just praeguses hetkes, mitte homme, ülehomme ega aastate pärast?
Kuigi hingehädade põhjusena nimetatakse sageli sassis suhteid ümbritsevatega või üksindust, saavad kõik välismaailma konfliktid alguse meie seest, kinnitab psühhiaater. Sageli ei oska me oma armastustunnet muuta armastavaks käitumiseks.
Uskumatu, kui palju arusaamatusi tekib sellest, et oleme erinevast soost! Suhtest ei tohiks kaduda polaarsus ehk – mehelikkus-naiselikkus. See on kogu meie kestmajäämise alus, jäägem naisteks ja meesteks!
„Ma tahaksin julgustada teid usaldama elu, sest vaid nõnda võime leida hingerahu. Ja mille muuga üks hingearst siis veel tegelema peaks!“ ütleb Helgi Toomsalu.
7 toetavat mõtet Helgi Toomsalult
- Üksinda olemine ei tähenda üksildust. Selleks et lähedust kogeda, ei pea olema ilmtingimata paarisuhtes. Me nimetame üksinduseks seda, kui keegi ei ela me juures. Ent tegelikult võib kellegi kõrval elades tunda end tuhat korda üksildasemana.
- Paarisuhtes arvame miskipärast sageli, et teisel polegi õigust oma tahtmist mööda kasvada ja areneda: mõnele võib tulla üllatusena, et kaasa eluülesanne polegi rahuldada tema soove ja vajadusi, vaid et tal on ka oma tee käia. See ei tähenda armastuse kadu. Tuleb lihtsalt aktsepteerida, et lisaks ühisosale on teisel ka oma radu, mida mööda ta kõnnib üksi. Otsimata ja vigu tegemata ei saa me areneda.
- Kipume iseendale osutamata jäetud armastust kandma üle oma lastele, oodates, et nemad teevad meid vastutasuks õnnelikuks. Mulle meeldib väga ühest raamatust loetud lause: „Suurim kingitus, mis me oma lastele teha saame, on elada oma elu õnnelikult."
- Vahet ei ole, kas olete oma ekskaasa peale vihane või armastate teda sisimas edasi, mõlemal juhul on tegu lõpetamata suhtega ja uut püsisuhet nii sõlmida ei saa.
- Iga inimene sinu elus on tulnud midagi õpetama. Kuid suhtest, mille arendamisega enam hakkama ei saa ja mis toob esile pigem negatiivsust, võiks küll lahti lasta. Kui kahel inimesel on olnud kunagi ühisosa, mis on nüüdseks ära õpitud, ei tähenda see, et iga hinna eest peaks elama teise kõrval ainult sellepärast, et temaga on kunagi abiellutud. Ka lahkuminekut saab võtta loomulikult: asjad algavad ja lõpevad teatud ajal.
- Suhte sõlmimisel pole takistuseks teie vanus või laste arv. Võtmeküsimus on hoopis see, kas tunnetate oma väärtust. Meid tahetakse alati, kui me ise ennast tahame. Ära oota, et keegi tuleks ja istutaks sinu aeda lilli. Sina ise paned lilled endas kasvama. Alles siis, kui su aed on korras, tullakse seda imetlema.
- Tuleks lasta lahti kõigest sellest, mis ei valmista enam rõõmu. Kui koristad kodu ega taha enam mõne asja pealt tolmu pühkida, siis tuleks see ese ära kinkida või minema visata. Samamoodi töökoht, mis enam ei rõõmusta, ja oma aja ära elanud suhted.
Loe lisaks intervjuud Helgi Toomsaluga: ürgne olemus