Crystal Ra Laksmi: „Elu madalseisudest aitab üle enesearmastus.“ ​

Kas on võimalik luua endale tõeline unistuste-elu, kus ei kehti ükski piirang? “Jah!” kinnitab eestlannast maailmarändur Crystal Ra Laksmi, kes on alati eelistanud elada lustaka safarielevandi, mitte puuriloomana. Ometi – vaid nelja aasta eest Mehhikos jõudis temagi ummikseisu, millest pääsemiseks plaanis enesetappu.

„Olin tegelnud vabasukeldumisega ja mõtlesin, et üks võimalus on riputada endale kivi kaela ning minna ja jäädagi sügavusse. Hakkasin isegi selleks sobivat randa otsima,“ kõneleb Crystal avameelselt. Naise sundimatu toon ja naeratavad silmad ei kõla tõsise teemaga kokku, sest praegu läheb tal enda sõnul enneolematult hästi. „Aga tookord kiilus kõik mu elus kinni – tegelesin vale vaimse asjaga, olin rahaliselt nullseisus ja mul polnud toetavat meespartnerit. Otsustasin sõita Mehhikosse, et aeg maha võtta ja leida oma elule uus siht,“ pihib ta.

Elu esimene suur šokk

Tegelikult oli see seis omamoodi deja vu, korduv õppetund, sest noorukese abielunaise ja 3-aastase poja emana ligi 20 aasta eest koges ta oma elus sarnast tühjusetunnet. „Minu kaasa tuli ühel päeval koju ja teatas: sorry, mul on uus naine. See oli minu jaoks täiesti ootamatu, suur šokk, sest pere oli sellel hetkel minu jaoks kõik,“ tunnistab ta. Kuristikku kukkumise tunne päädis ka tookord enesetapumõtetega.
Crystal, tolleaegse nimega Kätlin, otsustas helistada usaldustelefonile. Naine pihtis nõustajale, et oli viimasel ajal tajunud, et ei pääse enam oma mehe armastusele ligi ning püüdis seda enam olla talle meele järele. „Sa ju kaotasid iseenda ära, ega nii teise armastust pälvi,“ vastas talle nõustaja, kes soovitas noorukesel naisel ennast kokku võtta ja eluga edasi minna.
“Esimesed seitse kuud oli tõeline põrgu: mul ei olnud tööd ega kusagil elada,“ meenutab Crystal. Alguses võttis ta lapse endaga kaasa, aga peagi viis poja koju tagasi.“Andsin endale aru, et lapsel oli turvalisem isa juures, kellel oli kindel töö ja elamine ning uus kaasa,” lisab ta.
Ootamatu võimalus õppida pool aastat Taani Rahvaülikoolis aitas laduda elule uue vundamendi. „Samas – ma nutsin iga päev, sest eemalolek pojast oli nii raske,“ tunnistab ta.
Eestisse naastes leidis ta konkursi teel sekretäri koha, kuid otsustas minna hoopis Norrasse lapsehoidjaks. „Tookord sain kaela vihalaine: lähed teiste lapsi hoidma, enda laps hoidmata. Aga mul oli vaja vahetada keskkonda, pealegi võtsin seda kui investeeringut iseenda ja lapse tulevikku,“ põhjendab naine.

Kord Oslos jalutades leidis ta tänavalt ajalehe, mille esiküljel oli juttu antropoloogiaõppest. „Ma ei teadnud, mida see tähendab, aga kõlas põnevalt,“ naerab Crystal. Ta sooritas norra keele eksami ja astuski Oslo ülikooli. Et tal ei õnnestunud saada õppelaenu, käis ta elatise teenimiseks kortereid ja maju koristamas.
Viimase ülikooliaasta veetis eestlanna vahetusüliõpilasena Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus ta lõpetas bakalaureuseõppe. Naine haris ennast ka n.ö müstika-valdkonnas ja õppis aminoloogiks ehk ingliterapeudiks, kelle ülesanne on aidata inimesel läbida alateadlikku meelt, vabastades minevikuprobleeme ja elutakistusi.
Seejärel asus eestlanna Tromsö Ülikoolis magistrantuuris õppima visuaalset kultuuri. Valmis film “Kiirtee taevasse“ Daniela Leigh’i inglimajast Kaplinnas. Peategelane Daniela aitab inimestel taastada ühendust oma hinge ja taevaste vägedega, olgu selleks inglid, esiisad, jumal või kellesse iganes usutakse. Filmi loojana tahtis Crystal panna vaataja esitama eksistentsiaalseid küsimusi: milleks ja kuidas elada oma elu.

Crystal meenutab, et Lõuna-Aafrika Vabariigis oli tal rahaliselt raske hakkama saada ja ühel hetkel olid näpud täiesti põhjas. „Aga siis pakuti mulle inglimajas võimalust viia läbi koolitust ja küllusemeditatsiooni. Korraga laekus minu arvele tuhat randi – tundsin ennast jõukana!“ Nii hakkaski ta korraldama töötubasid ja neti teel inglikaarte tõlgendama. „Tegin seda, mis mulle meeldis, raha tuli ja leib oli laual. Sain raskest seisust üle,“ kõneleb ta.
Pärast seitset aastat võõrsil registreeris Crystal Eestis oma firma. Mõnda aega oli tema peamisi tegevusi auratransformatsioon – vaimne tehnika, mis aitab inimese uue aja energiasüsteemi. Naise populaarsust paisutas omajagu ka esinemine saates “Eesti nõiad“.
Ammuse unistuse külastada Hawaid ja Mehhikot tegi julge naine teoks turistina. Need maad võluvad teda jäägitult tänaseni!
Miks vahetas Kätlin Roovik oma nime võõrapärase Crystal Ra Laksmi vastu? „Uus nimi oli muutumise märk ja aitas vabaneda suguvõsa vanast karmast, vastab naine. Toimus totaalne identiteedi-vahetus, oleksin justkui vana kesta maha ajanud,” selgitab naine, kellel kulus uue nimega dokumentide saamiseks kaks aastat.

Loomekriis ja enesetapumõtted

Kuidas juhtus, et nii põneva elukäiguga ja mitmekesise haridusega naine sattus uuesti väljapääsmatusse seisu? „Kui inimesel tekivad enesetapumõtted, on tema loomeenergia miinuses ja küllusekraanid kinni – ka mina olin rahaliselt nullis. Teiseks – mul ei olnud tugisüsteemi, toetavaid inimesi minu ümber,“ mõistab Crystal.
„Vaim, anna mulle juhiseid, mida ma saaksin ette võtta,“ palus Crystal ühel õhtul endamisi. Vastuseks saabus teadmine, et tuleks olla kuu aega Mehhikos, käia iga päev ookeanis ujumas ja pidada videopäevikut. Vees tuligi tal mõte hakata korraldama nn ookeaniklasse ehk veeteraapiat. Tuli idee hakata tegema ka dokumentaalfilmi.
„Korraga läks elu nii põnevaks ja mul läks meelest ära, et pidin ennast ära tapma,“ räägib Crystal naerdes. Inimesena, kes usub reinkarnatsiooni, leiab ta, et enesetapp ei ole kunagi lahendus – pigem ootab järgmises elus ees nn järeleaitamistund või korduseksam.
Esialgu tegi naine vaid sõpradele veeteraapiat, mis õpetab lõdvestuma ja olema hetkes kohal. Hiljem selgus, et tulemused olid väga vinged: kellel oli kadunud krooniline kaelavalu, kes sai üle reisimishirmust ja kes sai julgust langetada maja ehitamise otsus. „Kui elu voolab takistustevabalt, suudad teha õigeid valikuid ja avanevad ka küllusekraanid,“ selgitab ta.
Crystali sõnul on Mehhikos suvel raske leida kliente, sest õhutemperatuur on üle 40 kraadi ja õhuniiskus sada – justnagu saunas. Eestlanna teele sattus multimiljonär, kes soovis saada abi alkoholismist ja narkomaaniast vabanemiseks. „Saavutasime häid tulemusi, aga pidin vahepeal ära sõitma. Kui ma tagasi läksin, oli mees jälle nullseisus tagasi,“ meenutab ta.
Mehel oli mitme basseiniga maja ookeani kaldal ja esialgu tekkis Crystalil mõte rajada sinna veeteraapia- ja retriidikeskus. „Aga selgus, et selle inimesega pole koostöö võimalik, tema juures elades polnud mul üldse vabadust, olin tema poolt lükata-tõmmata,“ põhjendab naine. Crystal otsustas lahkuda.
Seejärel hakkas naine oma kogemustest kirjutama – ta tegi kord nädalas nii eesti- kui ingliskeelseid sissekandeid oma blogisse. Tekkis huviliste grupp, kes soovisid osaleda Crystali tasulisel online-kursusel. Tollal elas ja tegutses naine Mehhikos kultuurikeskuses ning tal tekkis võimalus hakata raha säästma ja luua oma elule uus finantsvundament.
Crystal sai Mehhikos elamis- ja tööloa, registreeris võõrsil oma firma ning hakkas pakkuma suurtes hotellikettides Four Seasons ja St Regis enda loodud Wantra veeteraapia seansse. „Olen uhke, et suutsin ettevõtjana murda läbi Mehhiko bürokraatia,“ tunnustab ta iseennast.
Ka kaasmaalastel on jätkuvalt suur huvi Crystali tegemiste vastu – juunis külastas ta Eestit ning kliente jagus igasse päeva ja jäi ülegi.
„Eneseleidmise võtmeks on olnud enesekindlus ja enesearmastus,“ leiab naine. „Minu generatsiooni inimesed ei ole saanud piisavalt positiivset tagasisidet. Hakkasin ennast tunnustama, kinkisin endale aega ja ütlesin positiivseid afirmatsioone, näiteks: Crystal, sa oled nii tubli! Kui teha seda 30 päeva jutti, muutub kogu energeetika – inimene hakkab oma ellu häid asju tõmbama,“ reab ta.

„Olen olnud pojale alati olemas.“

Crystal on olnud oma praegu 20-aastasele pojale n.ö pühapäeva-ema või sõber-ema. “Olen alati olnud olemas, kui Sandril on vaja abi või toetust. Näiteks sõitsin kohe Eestisse, kui poeg jättis kooli pooleli,“ ütleb ta.
Kord palus Crystal pojalt andeks, et oli füüsiliselt temast nii palju teemal ja küsis, kas ta on pahane. „Sander vastas, et oli aegu, mil ta oli ikka väga vihane. Aga see, et tulin tagasi ajal, mil paljud talle selja keerasid – see korvas paljugi, sest näitas, kui palju ma hoolin.“
Emana rõõmustab Crystal, et poja elus on praegu kõik hästi – ta õpib ja töötab. „Oleme väga lähedased,“ kinnitab ta.
Inimesed ja nende elud on erinevad, seepärast ei peaks Crystali arvates hukka mõistma teistsuguseid valikuid. „Ehk olen saanud oma teekonnal maailmale rohkem pakkuda, kui oleksin teinud seda näiteks koduse emana?“ viskab Crystal küsimuse õhku. Ta ise näib vastust teadvat.
Lõpetuseks hõikab ta heatujuliselt. “Aloha!” Ja lisab, et selles sõnas sisaldub nii südamlik tervitus kui ka hüvastijätt.

Kuningas Michael kappas kohale

Eelmisel sügisel pakkus Eestis kõneainet Crystal Ra abielu iseendaga. "Panin paari oma sisemise naise ja sisemise mehe – et olla täiuslik kuninganna oma tulevasele välisele mehele ehk kuningale,“ selgitas ta. Olgu öeldud, et oma kuningaga on ta juba kohtunud.
„Olin neliteist aastat otsinud oma mister Täiuslikku, kui minu ellu tuli ameeriklane Michael. Vahetult enne seda olin otsustanud, et ei tee enam meestega tegemist, sest neist oli ainult ainult tüli tõusnud ja otsustasin pühenduda tööle. Kuu aega hiljem tul Michael Mehhikos minu ukse taha,“ kõneleb naine ja lisab teadvalt: „Kuningat ei ole mõtet otsida ega taga ajada, ta saabub ise, kui kuninganna on valmis.“
Veel aastake enne seda oli Crystal Pärnus jõuluvanalt küsinud, kas meest saab tellida. Saab küll, vastas too. Crystral kirjutasin seepeale hoogsalt kaks lehekülge täis ja kui ta läks kirja jõuluvanale viima, oli too juba ära läinud. „Tellimus täideti vaid aastase hilinemisega ja see vastas 95 protsendi ulatuses kirjeldusele, sobisid nii mehe pikkus, juuksevärv kui ka karakter,“ naerab ta.
Michael oli just lõpetanud oma 24 aasta pikkuse abielu, kui korraga visati tema teele tantra-kuninganna Crystal Ra. Kulus umbes aasta, et saada selgeks, mida teineteiselt oodatakse ja mõlemad kirjutasid alla viie lehekülje pikkusele aastasele suhtelepingule. „Muuhulgas on seal kirjas, et oleme mõlemad avatud võimalusele, et olla suhtes mitme inimesega. Aga see peab meile mõlemale sobima,“ ütleb Crystal.
Ta nendib, et abielus olles vajuvad kaasad sageli rutiini ja sellega lõpeb koos kasvamine. Crystalit panevad õlgu kehitama kogu eluks antavad jäigad truudusevanded. „Inimese valikud võivad ju muutuda, “ leiab ta. Truudus on Crystali arvates üks moraali konksudest. Moraal omakorda aga loob piiranguid, mis ei luba inimesel iseennast avastada.
Crystali sõnul kohtleb Michael teda tõelise kuningannana. Nii näiteks saadab ta tihti romantilisi sõnumeid, neist hiljutine kõlab nõnda: „Ma tahan hoida su käsi, see teeb meie sideme tugevamaks. Mulle meeldib su puudutus, koosolemise tunne.“ „Kui paljusid eesti mehi te teate, kes oma naisele niimoodi kirjutavad?“ küsib eestlanna. Kord tegi Crystal Tallinnas tantrakoolituse, kus pani mehed naispartnerile jagama komplimente, õrnusi, puudutusi. Naistel olid silmad kinni, aga neist paljudel hakkasid pisarad voolama...
Eestis on suhtevallas juba kultuuriliselt ja ajalooliselt asjad nihkes, sest kui mehed läksid sõtta või sõjaväkke, pidid naised ise hakkama saama, olema tugevad. Poisid, kes kasvasid selliste emade käe all, kasvasid sageli kibestumise energias ja seetõttu ei sirgu neist džentelmene, kõneleb Crystal.
Tema sõnul on eestlastes juurdunud uskumus, et suhte kallal tuleb hirmsasti tööd ja vaeva näha, aga uuel ajastul ei ole nii! Kord esitas ta Facebookis eestlastele küsimuse: kui sul on valida: kiirtee või võsa, kumma võtad? Ja mis te arvate, mida enamik vastas? VÕSA! Et teha tööd ja näha vaeva, ehk siis tuleb ka armastus...

​Kristel Rõss