Tervenemise võti on igaühe enda käes

Kristel Rõss, olid Otsijate Tartu Klubi eesotsas aastaid, nüüdseks oled leidnud oma raja: Arengutee Klubi. Kas sellest võib aru saada nii, et vaimsed otsingud on jõudnud uude, arengu faasi?

Tavatsen tõesti naljatamisi öelda, et eks ole juba otsitud küll – on aeg asuda omaenda arenguteele.

Tegelikult arvan, et nimest on tähtsam sisu, ettevõtmise hing ja missioon, ka tegija oskused, kogemused, anne. Ja see kõik pole ju muutunud, vaid on minuga kaasas.

Kõikides oma ettevõtmistes jään ikkagi eelkõige ajakirjanikuks ehk peegeldajaks, kes vahendab kuulajatele-vaatajatele-lugejatele ümbritsevat elu. Selles mõttes on ka klubiõhtud justkui ajakirjandus. Esinejaidki leian ajakirjandusliku vaistu abil, need on tihtipeale samad persoonid, kellest olen kirjutanud lugusid. Või plaanin kirjutada. Kui kirjatükid pakuvad lugejale paratamatult vahendatud infot, kuuleb klubiõhtul mõtteid n.ö otseallikast. Ka inimese tõelist sära ja sarmi ehk ei õnnestu alati kirjalikus vormis piisavalt ehedalt edasi anda. Meie üritused on justkui telesaated, mis sünnivad otsestuudios.

Kui mõne külalise mõttemaailm tundub veider, meenub mulle alati eduteoreetiku Vincent M. Roazzi ütlemine: " Olete õigel teel, kui teiega pole nõus vähemalt 93% inimestest!" Õnneks on jumala loomaaed on kirju ja inimeste mõtteviis erinev. No küll oleks igav, kui peaks iga kord kuulama sama juttu ning õhtust õhtusse kaasa noogutama.

Vaimsed otsingud tõenäoliselt kestavad ikka edasi, sest elu on ju teekond. Aga seda tajun küll, et uue nime all algas justkui uus etapp, uus hingamine.

• Ajakirjanikuna oled Sa meditsiinivaldkonnas olnud tegija, kuidas Sa üldse jõudsid alternatiivmeditsiini juurde?
  
  Kalade tähtkuju esindajatel pidavat olema suur tõmme müstika poole. Tegelikult hakkasin vaimsete teemade vastu huvi tundma 1990. aastatel, kui laps oli väike. Mäletan., et käisin meditatsiooniteemalisel loengul, kus sai esitada soovi astuda india vaimse õpetaja Sri Chinmoy õpilaseks. Olin kõrvust tõstetud, kui mind õpilaste hulka valiti. Hankisin oma vaimsest õpetajast värvifoto, aga mediteerimiseni ei jõudnudki. Tolal hakkasid minu sõbrannal avalduma kummalised meediumi-võimed, see oli ühtaegu hirmutav ja põnev.
  
  Ajakirjanikuna töötades olen kuulnud väga erinevaid lugusid nii arstide kui ka sensitiivide väärtuslikust abist. Ma ise olen seda meelt, et paranemise võti on eelkõige inimese enda käes. Meditsiini vältimatu, sageli kirurgiline abi on ju hindamatu – inimesed aidatakse elule olukordades, kus nad veel 50 aasta eest oleksid surnud. Aga mis saab edasi, kui inimene naaseb haiglast? Ta peab oma elus, suhtumises, mõtlemises midagi muutma – et ta ei jääks uuesti haigeks. Ja sellel teel võivad vaimsed õpetajad ja praktikud olla suureks toeks.
  
  Mulle meenub lugu südamlikust naistearstist, kes haigestus küpses eas rinnavähki, tegi läbi kogu meditsiinilise ravi, mida ta on terve elu määranud oma patsientidele. Täna on ta terve ning aitab taas oma arvukaid patsiente. Tean naist, kes katkestas keemiaravi, kuid ometi tervenes, pelgalt isikliku usu ja optimismi najal. Ja on neidki, kes pole leppinud arsti diagnoosiga ning on suutnud läbi teha tervendava rännaku. Aga on neidki, kes on haigusele alla jäänud.
  
  
• Sinu esimene kohtumine sensitiiviga – läksid sa tema juurde tööd tegema või abi saama?
  
  Mulle ei meenu kõige esimene kohtumine, küll aga mäletan arvukalt kohtumisi, mil olen püüdnud ühendada kaht poolt – kirjutada lugu ja saada ise abi. Ajalehes töötades oli ju elu kui oraval rattas. Püüdsin ühendada ühendamatut – teha tööd ja saada lõõgastust. Näiteks tervendava massaaži ajal üritasin mingis kummalises kreeka E asendis üht-teist märkmikusse kirjutada ning teise käega diktofoni nuppudele vajutada. Pingutusest kippus pea valutama. Võite arvata, et erilist lõõgastust ma ei leidnud.
  
  
• Tervendajatest oled Sa kirjutanud kümneid huvipakkuvaid artikleid, milline enist Sulle endale on jätnud kõige tugevama mulje?
  
  Ma ei oska välja tuua tugevaimat muljet, sest mul on kombeks peaaegu kõikidest oma intervjueeritavatest vaimustuda. Küll aga on eredalt meelde jäänud ühe või teise loo vastukajad. Näiteks kirjutasin Tartu Postimehes loo noorest naisest Margit Tammest, kes nimetas ennast julgesti nõiaks. Pärast seda helistati mulle terve aasta hommikust õhtuni ja küsiti nõia numbrit. Vahel oli tunne, justkui polekski ma midagi muud Postimehes kirjutanudki. Aga sain ka väga südamlikke kirju, kus inimesed selgitasid, miks nad nõialt abi otsivad.
  
  On olnud ka vihaseid reaktsioone, näiteks pahandas üks naiskodanik Bachi õieteraapiat tutvustanud loo peale ning tagumise külje lugu numeroloogiast ärritas staažikat täheteadlast sedavõrd, et ta helistas tollasele peatoimetajale – et mis jama kvaliteetlehes avaldatakse.
  
  
• Oled Sa olnud tunnistajaks mõnele imelisele tervenemisjuhtumile, st kus akadeemiline meditsiin on pidanud oma võimetust tunnistama ja inimese koju surema saatnud... ja inimene elab tänaseni.
  
  Ma ei usu eriti sellesse, et kui stresside all ägav, kibestunud ning haigustest räsitud inimene laob raha letti, teeb sensitiiv ta korda. Pigem usun sellesse, et inimene leiab sensitiivi, reikimeistri, Rännaku.praktiku, loodusravi eksperdi, joogaõpetaja vm abistaja toel üles elutahte ja tasakaalu, üritab endast välja saada viha ja andestamatust. Selles mõttes ei olegi olemas imelisi tervenemisi sõrmenipsu abil, vaid paranemisele eelneb töö iseendaga
  
  Eriti hea õppetund on see, kui meditsiinilise diagnoosi ees seisab väljend „iseeneseslik“. Sest iseenesesest ei juhtu siin elus midagi. Kui pisut järele mõelda, on kummalisele diagnoosile alati eelnenud mõni üleelamine, kauaaegne pinge, ebatervislik eluviis vms. Märksa keerulisem teema on muidugi karma- ehk geneetilised haigused.
  
  Ma ei ole ise olnud just lausa surmasuus, aga olen sarnase teekonna läbi teinud. Kui pärast haiglas olekut oli minu kopsupilt endisest hullem ja arst ütles, et siin ei oskagi enam midagi teha, asusin ka mina aitajate toel oma eluviisi tervendama. Hingasin endast muresid välja, käisin väga võimeka reikimeistri juures jne. Kopsupilt sai kuu ajaga korda.
  
  Olen vahel mõelnud, et mõni väga hea arst näeb inimese asemel vaid haiguslugu. Ta ravib oma patsienti professionaalselt, kuid unustab inimliku poole. Tänapäeval ei olegi ju arstil eriti tarvis haigega suhelda – ta vaatab oma kabinetis arvutist pilte ja unustab, et uuringute tulemused pakuvad ka haigele huvi...
  
  Hea tervendaja süstib inimesse lootust ja optimismi, vaat sellel võib küll olla imeline mõju.
  
  
• Miks inimesed on nii haiged, kas see on aja märk?
  
  Eks haigusi ja haigeid on olnud igal ajal. Aja märk on ehk materiaalsed mured ja tööpinged, mis omakorda mõjutavad suhteid.
  
  Haigeks võib teha meelekibedus ja viha, see on tõsi. Me ju teame, et näiteks äsjaarmunud ei ole peaaegu kunagi haiged, sest nad on nii õnnelikud! Samuti inimesed, kes on täiesti tasakaalus ja valgustunud. Sellistest inimestest lugesin hiljuti Yogananda põnevast raamatust „Joogi autobiograafia“.
  
  Aga metafüüsiliste põhimõtete järgi peaks olema väga terve ka eriliselt paksu nahaga inimene, kes ei võta iial midagi endasse ega teise muret südamesse. Ega selline tümikas ju ka olla tahaks! Haigused on osa elust ja õppimisest, ütles mulle hiljuti üks väga vahva joogaõpetaja.
  
  
• Nii Otsijate Klubis kui Arenguteel oled sa kohanud väga erinevaid inimesi. Kas tulevad need, kes on valgustuse saanud või pigem haiged, kes viimases lootuses otsivad enda jaoks ellujäämise võimalust?
  
  Pigem käivad klubiõhtutel ärksa vaimu ja positiivse ellusuhtumisega inimesed, keda huvitab elu ja inimesed. Nooruslikkus ei olegi minu arvates midagi muud kui uudishimu (heas mõttes). Mulle on jäänud mulje, et inimesed eelistavad praktilise ivaga loenguid, kus saab üles tähendada mõne nõuande või omandada paar harjutust.
  
  Ühine mõte, mis on läbinud meie külaliste esinemisi, ongi soovitus olla positiivne. Maailm on just sama helge või sünge kui meie loomus.
  
  Klubiliste hulgas on alati väga populaarsed näiteks tervisliku toitumise teemad ja toitumisteadlaste esinemised, samuti psühholoogide ja suhtekoolitajate esinemised. Ka müstikud ja selgeltnägijad pakuvad põnevust, aga teadus ja nn müstika ei olegi enam ju nii vastandlikud, sest kvantfüüsika võtab järjest rohkematelt nähtustelt salapärase aura.
  
  
• Milline on olnud parim tagasiside, mida Sulle on aastate jooksul öeldud?
  
  No näiteks lause: sinu töö on inimestele suureks abiks. Aga armsaid tähelepanuavaldusi on teisigi, näiteks oli üks eakas proua juba tund enne klubiõhtu algust mind ootamas, kaasas purgike mett. Või kui kiitsin heale sõbrale, et eelmine esineja oli nii huvitav, ütles ta: „Aga kes pole olnud? Ma võtan igalt klubiõhtult kaasa mõne toetava mõtte.“
  
  Teatud küpsuse märgiks pean oskust olla üle negatiivsest, alati see muidugi ei õnnestu. Üks minu lemmiktsitaate pärineb Barbara Bergeri raamatust „Julge olla õnnelik“: „Teiste tunnustuse ärateenimine on kuninglik tee otse põrgusse.“
  
  
• Kas Sa Tervendajat loed? Ja kui Sinu käes oleks pliiats, millest või kellest kirjutaksid artikli? ( ühesõnaga mingi eluline terviseteema, mis on põhjendamatult tähelepanu alt välja jäänud)
  
  „Tervendajat“ ostan aeg-ajalt, hetkeemotsiooni ajel. Võibolla muudaksin pisut lähenemisnurka ega keskenduks niivõrd sensitiividele, kes haigeid terveks teevad, vaid inimestele, kes on ennast õpetajate, tervendajate ning miks mitte ka meedikute abil terveks mõelnud-ravinud.
  
  Minul endal on respekt sensitiivsete arstide ees, kes on tolerantsed alternatiivsete teraapiate suhtes. Selline inimene oli ju ka legendaarne dr Luule Viilma. Meie klubis käis hiljuti esinemas dr Viigi Viil, arst-allergoloog, kes valdab Hiina energiaõpetusel põhinevat kinesioloogiat, neurolingvistilist programmeerimist, metameditsiini ja paasturavi. Midagi usaldusväärsemat on raske ette kujutada.
  
  
• Kui Sa ise peaksid mõne tervendaja poole abisaamiseks pöörduma, mille järgi Sa valiku teeksid? Kas sisetunde järgi, usaldaksid mõne oma hea tuttava kogemust või teeksid otsuse ajaleheartikli põhjal.
  
  Sisetunnet tasub ikka usaldada, sest inimene on iseenda suhtes kõige suurem ekspert. Kui uskuda, et elus pole juhuseid, jõuab sinuni just vajalik info – satud lugema olulist artiklit või annab sõber vajaliku numbri.
  
  * Mis teeb tervendajast hea tervendaja?
  
  Hea tervendaja aitab inimesel üles leida elutahte, mis lööb eluraskustes kõikuma. „Joogi autobiograafias“ oli mõte: „See, mida ei vaevuta leidma iseenda seest, ei ole avastatav ka oma keha siia-sinna vedades.
  
  
• Kuidas olla võimalikult terve ja endaga rahul/tasakaalus, ehk siis mis on eduka elu võti?
  
  Minu nõuanne on lihtne: püüdke vältida kibestumist ja säilitada elurõõm vaatamata sellele, mis teie elus juhtub. Nagu ütleb Hiina vanasõna: „Et mure ja vaeva linnud aeg-ajalt üle su pea lendavad, seda sa muuta ei saa. Aga et nad su juustesse pesa ehitavad, seda saad sa küll ära hoida.“
  
  Kaja Roomets
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

. 

---