3 põhjapanevat küsimust Virgo Mihkelsoole
(allikas: ajaleht "Kesknädal", 2. aprill 2014, Heimar Lenk)
Milline on meie närvikava?
Kontrollimiseks pakub Virgo Mihkelsoo välja lihtsa retsepti. Kui hommikul akna taga värskelt maha sadanud lund nähes suudate hüüda, et oi kui ilus, siis on teie närvikava enam-vähem korras. Kui aga krimpsutate nina ja torisete, et jälle läheb poriseks, tuleb endaga midagi ette võtta.
Või teine näide. Ootamatult saabub külla vana tuttav. Kas tahaks karjuda, et küll on jama kaela kukkunud, või hoopis saabunut kallistada: küll on tore, et sa siin oled! Niimoodi enda käitumist analüüsides võib igaüks meist hinnata oma ego ja hinge suurust. Ega asjata öelda, et enamik haigustest tuleb närvidest - oleneb, millised me oleme, mida endale sisendame ja kui suured inimesena olla suudame.
Mida süüa-juua ning kuidas hingata?
95% haiguste raviks on lisaks muule tarvis teha põhjalikke muudatusi oma söögivalikus. Toitumisharjumuste muutmiseta pole võimalik enamikku haigustest välja ravida. Tasakaalustatud toitumine võib meie eluiga pikendada 10 -14 aasta võrra.
Halb on, kui inimene sööb palju, selle asemel, et hoopis rohkem juua. Näljatunde tekkimisel, eriti söögikordade vahepeal, on kasulik juua klaasitäis sooja vett, millele lisatud kübeke soola. Kui paarikümne minuti pärast ikka näljatunne kestab, siis on ilmselt tarvis ka süüa.
Joomiseks sobib kõige paremini sulavesi, sest oma struktuurilt on see kõige lähedasem organismi rakkude vahelisele vedelikule. Tavalise vee tarbimisel peab organism hakkama seda kõigepealt struktureerima, viies selle vastavusse oma füsioloogiliste tingimustega, ja kulutama selleks energiat.
Hingata tuleb tingimata vahelihase ehk diafragma abil, energiliselt kõht ette lükates, jättes samal ajal rinnakorvi paigale. Normaalseks loetakse, kui hingamissagedus on 6-8 korda minutis. Tervel inimesel kestab kogu hingamistsükkel, sisse- ja väljahingamine ning paus, kokku 7,5 sekundit.
Liikumine - meie elu alus!
Tavalise päeva füüsiline koormus, milleks võib olla raskuste tõstmine, käimine, jooksmine, peab kestma vähemalt kaks tundi. Liikumisvaegus toob eriti suurt kahju vanematele inimestele. Vähese liikumise tunnused on seljavalud, tüsenemine, sagedased haigestumised, häired südame töös, enneaegse vananemise tundemärgid.
Keha füüsilise koormuse nappus võib organismi hävitada kiiremini kui paljud rasked haigused. Kui lihased ei tööta piisava intensiivsusega, tekib organismis soojuse puudujääk ja inimene hakkab kartma külma. Organism hakkab soojakadude vähendamiseks kasvatama keha ümber rasvakihti ja inimene rasvubki.
„Isetervendaja käsiraamatut" lugedes ja selle nõuannete järgi talitades saame oma elukvaliteeti tunduvalt tõsta. Autorid ise elavad looduslähedast elu esivanemate talus, kus kasvatavad ravimtaimi ja tatart, peavad mesilasi, toodavad tatramett ja valmistavad tervist kosutavaid loodustooteid. Ikka selleks, et aidata kaasinimestel kauem ja tervena elada. Et seda abi vastu võtta, on meil tarvis ennekõike muuta iseennast!
Tehkem panus omaenese jõule ja siis saab ka võimatu võimalikuks.
Kontrollimiseks pakub Virgo Mihkelsoo välja lihtsa retsepti. Kui hommikul akna taga värskelt maha sadanud lund nähes suudate hüüda, et oi kui ilus, siis on teie närvikava enam-vähem korras. Kui aga krimpsutate nina ja torisete, et jälle läheb poriseks, tuleb endaga midagi ette võtta.
Või teine näide. Ootamatult saabub külla vana tuttav. Kas tahaks karjuda, et küll on jama kaela kukkunud, või hoopis saabunut kallistada: küll on tore, et sa siin oled! Niimoodi enda käitumist analüüsides võib igaüks meist hinnata oma ego ja hinge suurust. Ega asjata öelda, et enamik haigustest tuleb närvidest - oleneb, millised me oleme, mida endale sisendame ja kui suured inimesena olla suudame.
Mida süüa-juua ning kuidas hingata?
95% haiguste raviks on lisaks muule tarvis teha põhjalikke muudatusi oma söögivalikus. Toitumisharjumuste muutmiseta pole võimalik enamikku haigustest välja ravida. Tasakaalustatud toitumine võib meie eluiga pikendada 10 -14 aasta võrra.
Halb on, kui inimene sööb palju, selle asemel, et hoopis rohkem juua. Näljatunde tekkimisel, eriti söögikordade vahepeal, on kasulik juua klaasitäis sooja vett, millele lisatud kübeke soola. Kui paarikümne minuti pärast ikka näljatunne kestab, siis on ilmselt tarvis ka süüa.
Joomiseks sobib kõige paremini sulavesi, sest oma struktuurilt on see kõige lähedasem organismi rakkude vahelisele vedelikule. Tavalise vee tarbimisel peab organism hakkama seda kõigepealt struktureerima, viies selle vastavusse oma füsioloogiliste tingimustega, ja kulutama selleks energiat.
Hingata tuleb tingimata vahelihase ehk diafragma abil, energiliselt kõht ette lükates, jättes samal ajal rinnakorvi paigale. Normaalseks loetakse, kui hingamissagedus on 6-8 korda minutis. Tervel inimesel kestab kogu hingamistsükkel, sisse- ja väljahingamine ning paus, kokku 7,5 sekundit.
Liikumine - meie elu alus!
Tavalise päeva füüsiline koormus, milleks võib olla raskuste tõstmine, käimine, jooksmine, peab kestma vähemalt kaks tundi. Liikumisvaegus toob eriti suurt kahju vanematele inimestele. Vähese liikumise tunnused on seljavalud, tüsenemine, sagedased haigestumised, häired südame töös, enneaegse vananemise tundemärgid.
Keha füüsilise koormuse nappus võib organismi hävitada kiiremini kui paljud rasked haigused. Kui lihased ei tööta piisava intensiivsusega, tekib organismis soojuse puudujääk ja inimene hakkab kartma külma. Organism hakkab soojakadude vähendamiseks kasvatama keha ümber rasvakihti ja inimene rasvubki.
„Isetervendaja käsiraamatut" lugedes ja selle nõuannete järgi talitades saame oma elukvaliteeti tunduvalt tõsta. Autorid ise elavad looduslähedast elu esivanemate talus, kus kasvatavad ravimtaimi ja tatart, peavad mesilasi, toodavad tatramett ja valmistavad tervist kosutavaid loodustooteid. Ikka selleks, et aidata kaasinimestel kauem ja tervena elada. Et seda abi vastu võtta, on meil tarvis ennekõike muuta iseennast!
Tehkem panus omaenese jõule ja siis saab ka võimatu võimalikuks.