Missugusest kehast sõltub kõige enam meie tervis ja elurõõm?
Ralf Neemlaid:
“Küsisin vene sõjaväes mehelt, kes oli plahvatuses ilma jäänud mõlema käe erinevatest näppudest, et millistest ta tunneb enam puudust. Peale mõningat mõtlemist tuli vastus: “Vsje paltsõ nuznõ – kõik on vajalikud!”
Ta oli aru saanud, et tema töövõime sõltub kõigist näppudest. Kui tervelt inimeselt pärida, millised näpud on talle kõige vajalikumad, jääb ka tema ilmselt vastuse võlgu.
Ka mina ei suuda vastata, millisest kehast või sfäärist oleneb mingi protsess meie kehas, et kas elurõõmule on olulisem füüsiline või mentaalkeha. Teatud olukorras tundub üks vajalikum kui teine. Tegelikult vajame harmooniliselt arendatud kehasid selleks, et tunda end täiuslikuna ja tasakaalus selle maailmaga.
Nn pärilikud haigused ja puuded läbivad kõiki kehasid-sfääre. See on nagu lõhe maakoores, mis läbib kõiki kihte – selle jäljed on kõikjal. Kuid need ei ole puuduse või invaliidsuse jäljed, vaid pigem omapära, aga ka võimalus ehk väljakutse nende nn puuete omanikule ja ka sellele, kes neid puudeid vaatleb ja hinnanguid annab.
Praetud kartul on hea, kergelt kõrbenud ehk krõbe veelgi parem. Samas võid sa sellise kartuli maapõhja sajatada. Küsimus on vaatenurgas. Ma ei loe enam inimese tervislikku seisundit, sest see on hinnangu andmine. Püüan inimese soove, taotlusi ja tema potentsiaalseid võimalusi arvestades aidata tal luua säravaimat pilti oma elust ja see ellu viia.”
“Küsisin vene sõjaväes mehelt, kes oli plahvatuses ilma jäänud mõlema käe erinevatest näppudest, et millistest ta tunneb enam puudust. Peale mõningat mõtlemist tuli vastus: “Vsje paltsõ nuznõ – kõik on vajalikud!”
Ta oli aru saanud, et tema töövõime sõltub kõigist näppudest. Kui tervelt inimeselt pärida, millised näpud on talle kõige vajalikumad, jääb ka tema ilmselt vastuse võlgu.
Ka mina ei suuda vastata, millisest kehast või sfäärist oleneb mingi protsess meie kehas, et kas elurõõmule on olulisem füüsiline või mentaalkeha. Teatud olukorras tundub üks vajalikum kui teine. Tegelikult vajame harmooniliselt arendatud kehasid selleks, et tunda end täiuslikuna ja tasakaalus selle maailmaga.
Nn pärilikud haigused ja puuded läbivad kõiki kehasid-sfääre. See on nagu lõhe maakoores, mis läbib kõiki kihte – selle jäljed on kõikjal. Kuid need ei ole puuduse või invaliidsuse jäljed, vaid pigem omapära, aga ka võimalus ehk väljakutse nende nn puuete omanikule ja ka sellele, kes neid puudeid vaatleb ja hinnanguid annab.
Praetud kartul on hea, kergelt kõrbenud ehk krõbe veelgi parem. Samas võid sa sellise kartuli maapõhja sajatada. Küsimus on vaatenurgas. Ma ei loe enam inimese tervislikku seisundit, sest see on hinnangu andmine. Püüan inimese soove, taotlusi ja tema potentsiaalseid võimalusi arvestades aidata tal luua säravaimat pilti oma elust ja see ellu viia.”
