Mihkelsood tervendavad eestimaise tatraga ennast ja teisi
("Naisteleht", 20.jaanuar 2016, tekst: Kristel Rõss, foto: Aldo Luud)

Picture

Lapsena Siberisse küüditatud ja Peterburis õppinud Virgo Mihkelsoo naasis Valgamaale isatallu, et looduse keskel turgutada abikaasa Ljudmilla tervist. Nimelt kaotas naine neljaks kuuks tasakaalu ja arstid tahtsid tunnistada ta invaliidiks.

Paarkümmend aastat hiljem toimetab tervistava tatra kasvatamisele ja mesindusele pühendunud paar Viira talus, mille lumme uppunud õue valvavad kolm koera ja hulk kiisusid. On neid neli-viis? “Rohkem,” vastab perenaine muheldes.
Veebruaris 75. sünnipäeva tähistav ja energiast pakatav Virgo kutsub külalised lahkesti koogilõhnalisse tuppa ja nääpsuke perenaine Ljudmilla (76) pakub tatrateed ja (loomulikult!) tatrajahust valmistatud tervislikku kooki värsketest marjadest ja meest valmistatud seguga. Mmmm… see maitseb isegi paremini kui kehavaenulik nisu!
Mihkelsoode võitlusest Ljudmilla haigusega on sündinud kasu paljudele, kes tänu loodustoodetele ja paari kirjutatud “Isetervendaja käsiraamatu” tarkustele on saanud tervise korda.
Isegi vähktõvest on jagu saadud, sest teadlasest mahetaluniku kindla veendumuse kohaselt ei ole parandamatuid haigusi. Küll aga on rohkesti müüte, mis panevad inimese elu lõpuni lootma vaid keemilistele ravimitele.

Haigused viisid kannapöördeni elus

Aga kuidas ikkagi seljatas oma haigused Ljudmilla? Peterburis Polütehnilises Instituudis õppinud paar kolis aastal 1971 Tartusse. Enne naise esmakordset haigestumist juhtis tehnikateadlane Virgo Tartu Ülikoolis laserbioloogia- ja meditsiinilaborit, filoloogist Ljudmilla aga töötas ülikooli raamatukogus.
Naine jäi ootamatult nii haigeks, et talle anti vaid paar-kolm päeva elulootust – ühtäkki olid tema verest kadunud leukotsüüdid. Ta lebas kuude viisi haiglas ja siis tuligi lisaks akadeemilisele meditsiinile võtta appi ka loodusravi: ravimtaimed, mesilasemapiim, kreeka pähklid, punane kalamari, porgandi-, peedi- ja õunasalatid. Arstiabi ja loodusravi ühise pingutuse tulemusena taastus naise veres valgeliblede hulk.
Aga kuus aastat hiljem tuli uus lops – Ljudmillal diagnoositi Ménière’i tõbi, mis röövis temalt tasakaalu. Tavameditsiin aidata ei suutnud. Siis leidiski paar, et on aeg teha kannapööre ja kolida puhta looduse keskele, et keskenduda Ljudmilla ravimisele. Esiplaanile tõusid õige toitumine ja liikumine.
Paar hakkas mesilasi pidama ja alustas ökoloogiliselt puhta tatra kasvatamist – nii jõudis lauale tervistav tatramesi. Abielupaar õppis vanaaja kuulsate arstide Hippokratese ja Galenose eeskujul valmistama rohtusid ning mesilassaaduste ja ravimtaimede segusid.   Ja tervis tuligi tagasi!
Ljudmilla tervenemine innustas paari looma üha uusi ja uusi tervistavaid preparaate, ühendades mesindussaaduste ja ravimtaimede häid omadusi.
Huvitav fakt on, et ka Ljudmilla vanaema oli ravitseja, kes valmistas ravimtaimedest rohtusid. Ljudmilla omandas juba küpsemas eas – 2011. aasta lõpus – Peterburis Venemaa rahvusliku tervise instituudis loodusravija kutse.
Virgo on olnud kogu aeg tugeva tervisega mees, aga loodusest on leidnud abi temagi, näiteks sai ta tatramee ja -jahu baasil valmistatud palsami abil jagu puukentsefaliidist.
“Kui immuunsüsteem on nõrk ja teid vaevab krooniline väsimus ja stress, tuleb kohe alustada tatra söömist,” õpetab Virgo. Ta lisab, et tatar sobib toiduks ka neile, kes gluteeni ei talu, aga ka suhkruhaigetele, beebidele ja lapseootel naistele.
Pererahvas ei pea silmas toidupoes müüdavat tumedat tatart, mis on kuuma auruga töötlemise ja kuivatamise tõttu suurema osa oma väärtuslikest omadustest kaotanud. Ta soovitab varuda koju helepruuni-roheka värvusega kodumaal kasvatatud mahetatart, mis passib ka idandamiseks.
Et olla terve, soovitavad Mihkelsood süüa päevas paarsada grammi tatart. Ega see olegi kuigi keeruline, sest tatrast saab valmistada leiba, küpsiseid, kisselli ja kotlette.
Aga isegi võimsate looduspreparaatide ja õige toitumise jõust jääb väheks, kui inimene piisavalt ei liigu, elab lakkamatu pinge all või on kogu aeg stressis, ei joo piisavalt vett jms, hoiatab paar, kes on näinud nii imelisi paranemisi kui ka haigusele allaandmist.
Oma isa ja ema missiooni elluviimist toetavad-jätkavad ka tütar Nelly (48) ja poeg Virgo (47) ühises ettevõttes Remedyway, tänu millele leiab Mihkelsoode loodud tervendavaid tooteid (meesegud marjade ja ravimtaimedega, toortatar, tatrajahu ja -küpsised, loodussalvid jpm) pea kõigist suurematest kodumaistest poekettidest.
Virgo ja Ljudmilla avavad ühe purgi ja pakendi teise järel ja ergutavad külalisi nende sisu mekkima. Ja oh üllatust: pakutu viib suisa keele alla! Peab pererahvaga nõustuma, et seegi on üks müütidest – et tervislik toit ei maitse hästi…

Pulmapidu Neeva kaldal

Virgo räägib terviseteemadel õhinaga ja vaatab aeg-ajalt küsivalt oma kaasa poole. Usbekistanis lapsepõlve veetnud saksa-vene juurtega Ljudmilla enamasti noogutab nõusoleku märgiks. Kuidas nii üksmeelne paar küll teineteist leidis?
Kuigi mõlemad õppisid Peterburis polütehnilises instituudis, jäid nad teineteisele silma sõjaväetehases, kus nad õhtuti töötasid. “Vaatasin, et nii kena ja töökas neiu, kutsusin ta restorani, aga mitte üksi, vaid koos sõpradega,” meenutab mees.
Hiljem käisid noored üheskoos jalutamas…  Kuni päevani, mil Virgo tegi abieluettepaneku ja palus mõrsjal valida meelepärase sõrmuse. Pulmad peeti uhkes pulmapalees Neeva kaldal, külalisi oli üle poolesaja.
Mõned aastad tagasi põles Mihkelsoode kodumaja, aga muuhulgas jäi tulest puutumata nende pulmaalbum, mille must-valgetelt fotodelt vaatab vastu heledapäine tütarlaps ja tahtejõulise olekuga noor mees.
Nii üksmeelse paari puhul, kes isegi raamatuid koos kirjutab, on paslik küsida – on`s vahel ka tüli ja riid majas? “Kas me tülitseme või?” pöördub Virgo kaasa poole vene keeles. “Ei,” vastab naine kindlalt. “Meil pole jah selleks põhjust,” nõustub Virgo.
Mõned aastad tagasi – 45. pulma-aastapäeva ehk safiirpulmade puhul – kinkisid tütar ja poeg vanematele romantilise üllatusreisi Pariisi. Ja et talupidamisele pühendunud ema-isa vastupunnimist juba eos nurjata, teatas tütar, et kolib ise koos abikaasaga vanemate äraolekul tallu ja ükski töö ei  jää nende reisi ajal tegemata.
“Oh, algul nad ikka otsisid põhjuseid, miks nad ei saa reisile minna: et neil on vaja raamatut kirjutada ja et lehmal võib sündida vasikas, et nad ei oska prantsuse keelt jne,” muheleb tütar.
Lõpp hea, kõik hea – ema-isa jäid Pariisiga ja selle romantilise fluidumiga ülimalt rahule, aga ka tütar veetis koos kaasaga toreda puhkuse isatalus. Mihkelsoode koduseinal aga meenutab vahvat reisi pilt nende portreedega, mille üks Montmartre`i kunstnik visandas. “No ei ole ta meid eriti tabanud,” märgib paar tagasihoidlikult.
“Teate, ma õpetan teile nipi, kuidas hoida armastust samasugusena nagu noorena,” ütleb mees lustakalt. “Te vaadake alati oma kaasale silma, sest silmad ei vanane. Te näete teda sellisena, nagu tutvudes, ja te ei märkagi, et armsale näole on ehk lisandunud mõni korts või kurd.”
Ja loomulikult vaatab ta seda öeldes Ljudmilla tumedatesse silmadesse.

​Tatar turgutab nii naisi kui mehi
  • Tervislik tatar sisaldab muuhulgas joodi, tsinki, kaltsiumit, kõiki aminohappeid, vaske, fosforit, foolhapet, palju teisi vitamiine ja valke. Tatra pidev kasutamine aitab ennetada haigusi ja suurendab ravi tõhusust.
  • Abistab menstruatsioonivalude korral, noortel emadel suurendab rinnapiima hulka.
  • Idamaade naised tarvitavad tatart kui seespidist kreemi – nende juuksed läigivad ja küüned on tugevad.
  • Meestel aitab tõsta potentsi (pärast mitut nädalat tarvitamist).
  • Sisaldab rohkesti kiudaineid, aitab väljutada raskemetalle ja sobib asendama liha – on ideaalne ka kaalulangetajatele.
  • Mõjub eriti hästi kilpnäärmele.