Annely Soots: „Me ei leppinud lootusetusega.“
(Katkend 2011. aastal ilmunud „Naistelehe" loost, tekst: Kristel Rõss)
Toitumisterapeut Annely Soots on habras, kuid suure sisemise jõuga naine: tal on ette näidata arsti, psühholoogi ja toitumisterapeudi diplom, enda loodud tervisekool, hubane kodu ja kolm täiskasvanud tütart: Sirli, Siret ja Silvia. Naise optimistlik olek lööb hetkeks kõikuma, kui ta kõneleb oma esimese lapselapse sünnist – pärast vaktsiinisüsti hakkasid beebit vaevama eluohtlikud krambid.
See oli valus murdepunkt, mil tuli pisipoisi aitamiseks võtta kokku kogu jõud. Sest meedikud möönsid: see on ravile allumatu halva prognoosiga epilepsia. Leppige sellega.
„Aga meie ei leppinud!“ Annely hääles on veel tänagi ühtaegu valu ja võitlusvaimu.
Esimesel elukuul oli lapsega kõik korras. Beebi oli saanud tuberkuloosi- ja kaks B-hepatiidi vaktsiini. Esimest kaht süsti talus ta hästi, kuid pärast kolmandat tekkisid krambihood. Lapse seisund läks järjest halvemaks ja ükski ravim ei aidanud.
„Iga nelja minuti järel tekkis kaheminutiline kramp... See oli õudne!“ Perele öeldi, et tõenäoliselt laps sureb. Intensiivravis manustati pisipoisile ohtralt ravimeid. „Kardan, et nii suur kogus rohtusid ja pidev krambiseisund kahjustas lapse aju,“ nendib Annely tagantjärgi.
Vanaema Annely ja ema Sirli hakkasid üheskoos paaniliselt lahendust otsima. Nad ei saanud leppida väitega – see on sündroom, millel pole põhjust ega ravi. „Põhjus peab olema ja ravi peab olema!“ uskus Annely. Et Kristianile süstitud vaktsiinid sisaldasid elavhõbedaühendit tiomersaali, otsis Annely teadusartiklitest vastust selle kohta, kas elavhõbedamürgistus võib põhjustada epilepsiat. Vastus oli jaatav.
Prantsusmaal tehtud analüüs näitas, et lapsel oli väga tugev elavhõbedamürgistus. Kristiani emal oli suus kaheksa hõbeplommi, mis eritasid pidevalt elavhõbedat organismi. Loote nabaväädi veres on elavhõbeda kontsentratsioon alati suurem kui ema veres. Lisaks sisaldus seda ka vaktsiinides, mida ta esimesel elukuul sai.
Vapper pisipoiss vabaneb krampidest
„Ja siis hakkasime mõnekuist last ise toitumisteraapia abil ravima,“ ohkab vanaema. Kõigepealt pandi beebi piima-ja gluteenivabale dieedile, sest epilepsia raviks tuleb loobuda piimast. Analüüsidega tuvastati nii piima kui gluteeni talumatus. Ema ja vanaema viisid lapsele intensiivravipalatisse tatraputru, kartuli- ja porgandipüreed, et teda uue toiduga harjutada. Sellest hetkest, kui laps sai 100%-liselt dieedile, hakkas eluohtlik krambiseisund vaikselt taanduma ja laps pääses haiglast koju. Lapsele anti sel hetkel nelja krambivastast ravimit. Kristian vabanes krampidest ja ka ravimitest nimg hakkas tasapisi arenema.
Annely sõnul ajab teda ahastusse tõsiasi, et esimese lapselapse sünni ajal ei olnud tema käsutuses veel piisavalt infot. „Käisime koos lapsega Šveitsis ja Itaalias, kuid ei osanud otsida abi Ameerika arstidelt, kes ravisid autiste jt raskete diagnoosidega lapsi ning osakasid tegeleda sellist tüüpi mürgistustega. Kõige paremini aitab elavhõbeda eemaldamine organismist, aga Eestis polnud selleks vahendeid.“
On päris mõistetav, et vaktsineerimise teema ei jäta Annely Sootsi ükskõikseks. „Ma ei ole vaktsineerimise vastu, aga kindlasti ei saa seda läbi viia kampaania korras. Iga inimene on erinev, isegi suvaline toidulisand võib tekitada ootamatuid kõrvaltoimeid“ tõdeb ta.
See oli valus murdepunkt, mil tuli pisipoisi aitamiseks võtta kokku kogu jõud. Sest meedikud möönsid: see on ravile allumatu halva prognoosiga epilepsia. Leppige sellega.
„Aga meie ei leppinud!“ Annely hääles on veel tänagi ühtaegu valu ja võitlusvaimu.
Esimesel elukuul oli lapsega kõik korras. Beebi oli saanud tuberkuloosi- ja kaks B-hepatiidi vaktsiini. Esimest kaht süsti talus ta hästi, kuid pärast kolmandat tekkisid krambihood. Lapse seisund läks järjest halvemaks ja ükski ravim ei aidanud.
„Iga nelja minuti järel tekkis kaheminutiline kramp... See oli õudne!“ Perele öeldi, et tõenäoliselt laps sureb. Intensiivravis manustati pisipoisile ohtralt ravimeid. „Kardan, et nii suur kogus rohtusid ja pidev krambiseisund kahjustas lapse aju,“ nendib Annely tagantjärgi.
Vanaema Annely ja ema Sirli hakkasid üheskoos paaniliselt lahendust otsima. Nad ei saanud leppida väitega – see on sündroom, millel pole põhjust ega ravi. „Põhjus peab olema ja ravi peab olema!“ uskus Annely. Et Kristianile süstitud vaktsiinid sisaldasid elavhõbedaühendit tiomersaali, otsis Annely teadusartiklitest vastust selle kohta, kas elavhõbedamürgistus võib põhjustada epilepsiat. Vastus oli jaatav.
Prantsusmaal tehtud analüüs näitas, et lapsel oli väga tugev elavhõbedamürgistus. Kristiani emal oli suus kaheksa hõbeplommi, mis eritasid pidevalt elavhõbedat organismi. Loote nabaväädi veres on elavhõbeda kontsentratsioon alati suurem kui ema veres. Lisaks sisaldus seda ka vaktsiinides, mida ta esimesel elukuul sai.
Vapper pisipoiss vabaneb krampidest
„Ja siis hakkasime mõnekuist last ise toitumisteraapia abil ravima,“ ohkab vanaema. Kõigepealt pandi beebi piima-ja gluteenivabale dieedile, sest epilepsia raviks tuleb loobuda piimast. Analüüsidega tuvastati nii piima kui gluteeni talumatus. Ema ja vanaema viisid lapsele intensiivravipalatisse tatraputru, kartuli- ja porgandipüreed, et teda uue toiduga harjutada. Sellest hetkest, kui laps sai 100%-liselt dieedile, hakkas eluohtlik krambiseisund vaikselt taanduma ja laps pääses haiglast koju. Lapsele anti sel hetkel nelja krambivastast ravimit. Kristian vabanes krampidest ja ka ravimitest nimg hakkas tasapisi arenema.
Annely sõnul ajab teda ahastusse tõsiasi, et esimese lapselapse sünni ajal ei olnud tema käsutuses veel piisavalt infot. „Käisime koos lapsega Šveitsis ja Itaalias, kuid ei osanud otsida abi Ameerika arstidelt, kes ravisid autiste jt raskete diagnoosidega lapsi ning osakasid tegeleda sellist tüüpi mürgistustega. Kõige paremini aitab elavhõbeda eemaldamine organismist, aga Eestis polnud selleks vahendeid.“
On päris mõistetav, et vaktsineerimise teema ei jäta Annely Sootsi ükskõikseks. „Ma ei ole vaktsineerimise vastu, aga kindlasti ei saa seda läbi viia kampaania korras. Iga inimene on erinev, isegi suvaline toidulisand võib tekitada ootamatuid kõrvaltoimeid“ tõdeb ta.
