Aigar Säde: enim viivad tasakaalust välja võlasuhted
Mis on sinu arvates hea tervise võtmeks? Miks on Eestis nii palju haigeid inimesi?
Hea tervise võtmeks on vastutuse võtmine enda elu eest. Seni kui me tahame, et teised meie tervist korras hoiaksid, ei saa tervis paraneda. Selleks et vastutada, peame valdama kogu infospektrit – see tähendab asjade uurimist ennekõike enda sisemaailmas ja seejärel välisilmas. Vastutamine tähendab sisemist hoiakut, et kui midagi läheb valesti, parandan vea oma aja ja vahenditega. Iseseisvus tähendab seismist enda, mitte teiste jalgadel.
Eestis ongi seetõttu nii palju haigeid, et ei võeta vastutust oma elu eest enda kanda. Oma jamad peidetakse hea inimese maski taha ja otsitakse süüdlasi, kes tervise nässu keerasid. Ei vaevuta iseseisvat tööd tegema, enda peal katsetama. Täna on võimalik näiteks interneti teel teada saada suvalise haiguse kohta sadu kordi rohkem infot, kui teab teie perearst. Lisaks leiab infot ka alternatiivsete võtete kohta, mida ametlik meditsiin ei tunnista, aga mis võivad olla võtmeks tervisehäda lahendamisel.
Millal ise viimati haige olid?
Ma ei mäleta, millal viimati haige olin – ehk 15....20 aastat tagasi. On olnud küll hulgaliselt olukordi, kus rünnakute tõttu olen rivist väljas, aga ma ei pea neid haigusteks. Nn räigest äkknohust olen saanud lahti umbes 5 minuti jooksul. Kuidas ja kes selle tekitas ja milliseid vastumeetmeid kasutasin – sellest räägin loengul.
Kas tasakaalukus on kaasasündinud omadus või sõltub see eluviisist ja endaga tegelemisest?
Tasakaalukus on sisemine olukord, mis sõltub sellest, kui palju inimene enda sisemaailmaga tööd teeb. Mida rohkem suudame sisekonflikte lahendada, seda tasakaalukamad oleme.
Kõige rohkem viivad tasakaalust välja võlasuhted – kas ollakse ise võlgu või on teised võlgu. Kui inimene üritab endale leida õigustusi, et ta ei ole teistele võlgu, aga sisemuses teab, et ikkagi on, tegeleb ta enesepettusega ja on ikkagi tasakaalust väljas.
Lapsed tulevad ellu erineva pagasiga eelmistest kehastustest. Õppetund jätkub täpselt sellest punktist, kus see eelmise kehastuse lõpus katkes.
Mis on peamised välismõjud, mis meid ohustavad ja kas inimese võimuses on ennast kaitsta?
Välismaailmast tulevate ohtude loetelu on lõputu. Kaitsta saab end teadlikult asjadega kurssi viimise teel. Mida rohkem on inimene kursis kogu infospektriga, seda suuremad on tal valikuvõimalused. Peamisi ohustajaid:
1. Toit erinevatel tasanditel - materiaalne toit, hingetoit ja ajutoit.
Materiaalse toiduga on lood kehvad, sest selles puuduvad vajalikud mineraalid, põhjuseks mulla vale väetamine, toidu töötlemine. Keskkonna ja põldude mürgitamine rikub toidu.
Hingetoit on seotud otseselt suhetega/suhtumisega teistesse, olgu nendeks inimesed, loomad, taimeriik või planeet tervikuna. Kui suhted on sassis, väljendub see rahulolematusena ja rahulolematus omakorda loob pinnase negatiivseteks emotsioonideks.
Ajutoit ehk vaimutoit on inimese enda valida. See, millest me mõtleme ja kuidas mõtleme - selleks me ka saame. Kui me lubame endale kõiki mõtteid, ei jää me eluvõõraiks. Pole olemas positiivset ega negatiivset mõtlemist, sest mõtlemine on erinevate olukordade läbiarvutamine/süntees, kasutades mälus olevat infopagasit ja püüdes leida parimat/soodsaimat lahendit. Kui lahend on käes, tunneb meie hing/süda selle ära, andes märku vastava emotsiooniga (kes ohkab kergendatult, kes hüppab rõõmust lakke). Küll aga on olemas tundevarjundid, mis mõtlemist suunavad, blokeerivad, kergendavad või raskendavad. Kui hing on kerge, siis lendavad ka mõtted.
2. Energeetilised rünnakud teiste inimeste poolt kas energia saamise eesmärgil või allutamise eesmärgil, mille kaudne mõte on samuti energia saamine, aga varjatumal moel.
3. Energeetilised rünnakud paralleelmaailmade kaudu meile füüsiliselt nähtamatute olendite poolt.
4. Rünnakud tehnoloogiate kaudu, olgu selleks kas maine sõjavägi või tulnukate kõikvõimalikud tehnoloogiad.
5. Informatsiooniga manipuleerimine unenägudes, informatsiooniväljade tehnoloogiatega segipaiskamine.
Hea tervise võtmeks on vastutuse võtmine enda elu eest. Seni kui me tahame, et teised meie tervist korras hoiaksid, ei saa tervis paraneda. Selleks et vastutada, peame valdama kogu infospektrit – see tähendab asjade uurimist ennekõike enda sisemaailmas ja seejärel välisilmas. Vastutamine tähendab sisemist hoiakut, et kui midagi läheb valesti, parandan vea oma aja ja vahenditega. Iseseisvus tähendab seismist enda, mitte teiste jalgadel.
Eestis ongi seetõttu nii palju haigeid, et ei võeta vastutust oma elu eest enda kanda. Oma jamad peidetakse hea inimese maski taha ja otsitakse süüdlasi, kes tervise nässu keerasid. Ei vaevuta iseseisvat tööd tegema, enda peal katsetama. Täna on võimalik näiteks interneti teel teada saada suvalise haiguse kohta sadu kordi rohkem infot, kui teab teie perearst. Lisaks leiab infot ka alternatiivsete võtete kohta, mida ametlik meditsiin ei tunnista, aga mis võivad olla võtmeks tervisehäda lahendamisel.
Millal ise viimati haige olid?
Ma ei mäleta, millal viimati haige olin – ehk 15....20 aastat tagasi. On olnud küll hulgaliselt olukordi, kus rünnakute tõttu olen rivist väljas, aga ma ei pea neid haigusteks. Nn räigest äkknohust olen saanud lahti umbes 5 minuti jooksul. Kuidas ja kes selle tekitas ja milliseid vastumeetmeid kasutasin – sellest räägin loengul.
Kas tasakaalukus on kaasasündinud omadus või sõltub see eluviisist ja endaga tegelemisest?
Tasakaalukus on sisemine olukord, mis sõltub sellest, kui palju inimene enda sisemaailmaga tööd teeb. Mida rohkem suudame sisekonflikte lahendada, seda tasakaalukamad oleme.
Kõige rohkem viivad tasakaalust välja võlasuhted – kas ollakse ise võlgu või on teised võlgu. Kui inimene üritab endale leida õigustusi, et ta ei ole teistele võlgu, aga sisemuses teab, et ikkagi on, tegeleb ta enesepettusega ja on ikkagi tasakaalust väljas.
Lapsed tulevad ellu erineva pagasiga eelmistest kehastustest. Õppetund jätkub täpselt sellest punktist, kus see eelmise kehastuse lõpus katkes.
Mis on peamised välismõjud, mis meid ohustavad ja kas inimese võimuses on ennast kaitsta?
Välismaailmast tulevate ohtude loetelu on lõputu. Kaitsta saab end teadlikult asjadega kurssi viimise teel. Mida rohkem on inimene kursis kogu infospektriga, seda suuremad on tal valikuvõimalused. Peamisi ohustajaid:
1. Toit erinevatel tasanditel - materiaalne toit, hingetoit ja ajutoit.
Materiaalse toiduga on lood kehvad, sest selles puuduvad vajalikud mineraalid, põhjuseks mulla vale väetamine, toidu töötlemine. Keskkonna ja põldude mürgitamine rikub toidu.
Hingetoit on seotud otseselt suhetega/suhtumisega teistesse, olgu nendeks inimesed, loomad, taimeriik või planeet tervikuna. Kui suhted on sassis, väljendub see rahulolematusena ja rahulolematus omakorda loob pinnase negatiivseteks emotsioonideks.
Ajutoit ehk vaimutoit on inimese enda valida. See, millest me mõtleme ja kuidas mõtleme - selleks me ka saame. Kui me lubame endale kõiki mõtteid, ei jää me eluvõõraiks. Pole olemas positiivset ega negatiivset mõtlemist, sest mõtlemine on erinevate olukordade läbiarvutamine/süntees, kasutades mälus olevat infopagasit ja püüdes leida parimat/soodsaimat lahendit. Kui lahend on käes, tunneb meie hing/süda selle ära, andes märku vastava emotsiooniga (kes ohkab kergendatult, kes hüppab rõõmust lakke). Küll aga on olemas tundevarjundid, mis mõtlemist suunavad, blokeerivad, kergendavad või raskendavad. Kui hing on kerge, siis lendavad ka mõtted.
2. Energeetilised rünnakud teiste inimeste poolt kas energia saamise eesmärgil või allutamise eesmärgil, mille kaudne mõte on samuti energia saamine, aga varjatumal moel.
3. Energeetilised rünnakud paralleelmaailmade kaudu meile füüsiliselt nähtamatute olendite poolt.
4. Rünnakud tehnoloogiate kaudu, olgu selleks kas maine sõjavägi või tulnukate kõikvõimalikud tehnoloogiad.
5. Informatsiooniga manipuleerimine unenägudes, informatsiooniväljade tehnoloogiatega segipaiskamine.