Energomees Kalju Paldis näeb infoväljasid
(ajakiri Naised, 05/12/08, autor Aive Antsov)
Geobioloog-nõustaja Kalju Paldis ehk “energiamees” ammutab energiat otse kõiksusest.
Kalju tunneb ära iseloomuliku jutukuse poolest. Kiire ja fantastiliselt osav infoedastamine, julge suhtlemismaneer ja lõputu teadmistevool on selle isiksuse tõelised tunnusjooned. Lisaks pikk kasv, kuigi mees ise nimetab end naljatledes "väikeseks". Hüüdnime põhjus peitub minevikus. Kord oli ülemus Kaljule hüüdnud:
"Kuule, pikk, tule ometi siia!" Kalju osutas ülemusele vastu: "Olen lühike mees, aga pikalt kokku pandud." Osa sõpru kutsub teda tänaseni hüüdnimega "pisike".
Pigem sobiks talle nimi energomees, sest ka oma interneti kodulehel (www.energoman.ee) pärjab mees end sama tiitliga. Teemal energoinformatsioon ja infoväljad võib ta
vestelda kümneid tunde järjest. Osa ta loenguid vältabki kümme tundi.
Just infovoolu kaudu, mida mees näeb energeetiliselt voolamas, aitab ta neid, kes abi
otsivad. Peale loengute (neid annab ta bioenergia, pendli, infoväljade,
enesetervendamise võimaluste teemadel jne) püüab Kalju enesetervendamise
niidiotsi jagada ka individuaalselt. Alles siis, kui keegi temalt nõu küsib,
rakendab ta oma nägemisvõime ja loeb infoväljadelt palju huvitavat, mida
edastada.
"Iga inimene on indiviid ja temale lähenemine ja nõustamine on individuaalne,"
seletab Kalju. "Kuid alati ütlen, et olete ise võimelised end tervendama ja
abistama. Mina saan olla ainult nõustaja, et leida teie sisemusest see
mõttemaailm või lahendus, mis aitaks teil elus edasi liikuda. Sest põhiravija
olete ise. Uskuge, teis on isetervendaja võimed olemas. Jagan, kuidas seda
võimalust oleks lihtsam käsitleda."
Ta on proovinud kanaldamist, aga ei soovita mitte kellelgi kinni jääda ühte
"kanalisse" ehk ühte nõustajasse, vaid kuulata ära erinevad arvamused, tunnetada
erinevaid infoväljasid ning talletada enda jaoks üksnes see, mis tundub
isiksusele ainuvajalik.
Enne vaimsusesse sukeldumist tegeles mees aktiivselt äriga. Mitmest endisest
kolleegist ja äripartnerist on tänaseks aga kujunenud tema kliendid.
Juba lapsena nägija
Kalju sündis Pärnus, kus enne Teist maailmasõda kohtusid ta ema ja isa. Isa oli saksa
sõjaväes ning enne sõjatandri laienemist plaanis põgeneda Rootsi, aga ema oli
vastu ja soovis jääda Eestisse, juhtugu mis iganes. Siis seadis saatus isa elu
keerdkäike nii, et mees sattus sõjakeerises hoopis Siberisse. Ema oli Eestis ja
ootas isa truult tagasi 18 aastat, kuni oodatu saabuski.
1960 sündis Kalju. Juba lapsena nägi ta energiaväljasid, erinevate kohtade
energeetikaid - võimed olid talle kaasa sündinud. Kuid vanematega ei vestelnud
iseäralike omadustega poeg oma nägemustest eales. Ta ei osanud ise neile
küsimustele vastuseid saada. Kas teda oleks sel momendil mõistetudki? Kui ema
suri, ei teadnud ta poja võimetest midagi. Üksnes isa sai vanast peast Kalju
tõelisest olemusest aimu.
"Usun, et kõik lapsed sünnivad puhta infoväljaga, vabade hingedena," räägib ta oma
ilmaletuleku taustaks. "Me tuleme siia maailma ilma riiete ja eelarvamusteta.
Pannes selga riided, hakkame tunnetama, et meid hakatakse juhendama, antakse
omapoolne arvamus, mis meile sobib ja missugused peaksime olema, mida meilt
oodatakse ja kuidas peame käituma ja asju nägema."
Laps ei oska valetada, ta räägib seda, mida näeb. Sageli näevad lapsed
paralleelmaailmasid, usub Kalju. "Laps ei oska fantaseerida, ta näeb tõelist
olemust, mis meie ümber toimub. Tema vaatab meile alt üles ja arvab, et meie,
täiskasvanud, näeme ja tunnetame sama. Kahjuks oleme minetanud need teadmised,
me osaleme selles rollimängus, mida pakub ühiskond. Olles enda arvamuse kohaselt
targad, hakkame oma mõtteid lapsele peale suruma. Muidugi laps usub, et ema ja
isa on targad ja teavad igale küsimusele vastust. Aga vanemad suruvad lapse mina
maha, kuid nii surutakse ka maha ta informatsiooniväljad."
Kalju usub, et tuli Maa peale vaba tahte alusel õppima. Kooli ajal oli ta see, kes
nõukaaja korrale, pioneerikommetele ja piirangutele vastu astus. Oma
protestivaimu julge avaldamise tõttu tuli mehel suunduda keskkoolist õhtukooli.
Ta on õppinud ehitusmeheks, kuid töötas ehitajana lühikest aega. Aastaid
tegutses Kalju edukalt äris. Alles seitse-kaheksa aastat tagasi otsustas ta
lapsepõlves avaldunud võimed "üles kaevata".
Osaliselt tingis vaimsele teele asumise terviseprobleem, millest Kalju keeldub rääkimast,
uskudes, et haigused, millega on tehtud lõpparve, ei vaja meelde tuletamist.
Infoväljadega suheldes tasub panustada sellele, mis aitab iseendale helgemat
tulevikku luua. "Tuleviku loob igaüks ise," kinnitab mees. "Tulevik, olevik ja
minevik on paralleelselt liikuvad maailmad."
Võõrenergiate kehast väljaajamine
Kaljul on rääkida tööga seoses palju huvitavaid ja õpetlikke lugusid. Näiteks lugu
Eestis elavast venelannast, kelle mees tegeleb tervendamisega. Naisele tuli
külla Venemaa sõbranna, kel oli probleeme psüühilise tervisega. Ühiselt võeti
ette sõbranna tervendamise katse. Naine pandi pikali ja venelannal tuli hoida
sõbranna jalgadest, samal ajal kui mees koos püha ikooniga pead tervendas.
Sõbranna karjus kogu protseduuri ajal lõvi moodi, temast väljusid võõrenergiad
ning psüühiline probleem taandus.
"Võõrenergia on peidus paljude inimeste sees, kel psüühilisi probleeme. Öeldakse,
et hing on haige, vaim on haige. Kui võõrenergia ei soovi kehast väljuda, hakkab inimene
teisi kartma, tahab pidevalt magada ja surub end kusagile nurka. Ta elab oma
kinnises ja suletud maailmas," selgitab Kalju.
Külla tulnud sõbrannale tehti puhastus. Kuid osa selle naise võõrenergiast liikus
venelanna kehasse, kes hoidis puhastamise ajal kinni ta jalgadest. Kuna mehel
oli kaitse peal (ta käes oli ikoon), kuid ta unustas oma naisele kaitse peale
panna, juhtus see, et poole aasta pärast haigestus venelanna samasse psüühilise
haiguse vormi, milles enne oli olnud sõbranna. Sõbranna aga sai terveks.
Appi kutsuti Kalju, kes võttis ette rituaalse küünaldega puhastamise protsessi.
Tervendamisprotseduuril osalenud venelanna sai tervise tagasi. Kalju räägib
selle loo, et tervendamisega tegelevad inimesed ei unustaks endale kaitset peale
panna. "Kindlasti on tähtis kaitse mahavõtmine, väga tihti sellest toimingust
inimestele ei räägita. Kui lisada mitmeid kaitseid ja eelmist ei kustutata,
kaotab inimene oma loomuliku kehatunnetuse ega saa aru, mis teda pidevalt häirib
ja segab."
Meie ümber on kaks mõistetavat maailma - füüsiline ja mentaalne. Füüsilises maailmas
koristame enda järelt prahi või kustutame ära arvutile kirjutatud info,
aga mentaalse tasandi infoprügi, kas oma vanad mõtted või lubadused,
unustame hävitada.
"Kui kõnnime mööda tänavat, juhtub vahel ikka nii, et koperdame millegi otsa, aga
maha vaadates midagi ei märka," toob ta näite. "See on energeetiline praht,
mille otsa koperdame. Hästi paljudest viiakse tervendamiste ajal välja
mittevajalikku infot, aga kui seda ei neutraliseerita, tekitatakse energeetiline
prügi. Siis tuleks kujustada energeetiline prügikast ning lihtsalt info ära
põletada. Sellega loome terve keskkonna ega ole ohtu, et keegi satub meie
äravisatud mõttemaailma, mis talle kindlasti ei sobi."
"Tere, Eesti nõiad!"
"Eestis on palju ravijaid, üllatavalt palju võrreldes teiste rahvastega," leiab Kalju.
Ta selgitab tagamaad - juba Muinas-Eestis osati elada loodusega kooskõlas ja
harmoonias. Kuulati looduse hääli, vaadati läbi jõuväljade, mida pakuvad meile
elav loodus, puud, põõsad, taimed või kivid. "Kõik uskusid ja teadsid, et meie
ümber on elav. Jagati üksteisele kõiki võimalusi. See uskumus on tugevalt
salvestunud meie emakese maa energiatesse ja infoväljadesse."
Alepõllumajanduse ajal tehti lõkkeid põldudele igal kevadel, enne uue seemne külvamist. Lõkkega
puhastati põllumajandusmaa infoväljad möödunud aasta infost, olenemata sellest
kas maa andis hea või halva saagi. "Tähtis oli uue saagi tulemus. Elati
olevikus, nüüd ja praegu. Lõkkest saadud puutuhk kasutati mineraalseks väetiseks
põllule."
Viimase kahekümne aastaga on Kalju sõnul toimunud väga kiire inimkonna edasiliikumine,
sest inimese aju on arenenud meeletult palju. "20 aastat tagasi oli info
vastuvõtt hoopis teistsugune. Tänapäeval on info vastuvõtlikkus avardunud,
inimene näeb kohe tervikut. Aju struktuur muutub kõikidel inimestel korraga.
Praegu on arvutid üks moodus, kuidas infot edastatakse ja vastu võetakse. Siin
aga on osal inimestel oht kaotada iseenda mõtlemine. Kui keegi annab vastuse,
kui arvuti teeb inimese eest ära ta töö, siis inimese enda mõtteosa
väheneb."
Kalju vaatab televiisorit harva. Ta tunnistab siiralt, et ei loe raamatuid nii, nagu
tavaliselt inimene seda teeb. "Loen seda, mida see raamatu autor soovib öelda
oma mentaalse mõttega. Näen informatsiooni, ma ei näe lugeda seda, mida üks
inimene on salvestanud paberile. Ta on selle ju vastu võtnud meie ümbert
infoväljadelt. Mina saan sellel momendil kohe sama infot, kuidas sellele
teemakäsitlusele on lähenetud ja mis võimalused on veel, et seda asja lahti
seletada."
Kalju usub, et inimene on võimeline ise kõikidele oma küsimustele vastused saama. Sest
kui inimese aju võtab vastu targa ja huvitava küsimuse, siis natuke oodates saab
ka sealt targa ja sisutiheda vastuse. "Küsimus esitatakse infoväljadele,
oodatakse natuke ning kui on vaja vastuseid, tulevad need alateadvuse kaudu.
Küsimus on vastuse teine pool. Kui mul on küsimus, on olemas ka vastus. Elame
duaalses maailmas."
alju soovitab viisakat pöördumist infoväljade ja kõiksuse poole. "Kas ma võin selle
sündmuse või probleemiga tegeleda? See on nagu ukse peale koputamine, me ootame
vastust, kas võime siseneda. Kui oleme saanud heakskiitva jaatuse, hakkame seda
ülesannet lahendama. Kuid küsides luba, pakutakse meile rohkem. Tihti on meil
aega vähe, oleme kärsitud ja tormame, et saada vastus enne õiget aega."
Kalju nõuanne on: "Oota ja sulle pakutakse lahendust. Siis imetleme, kui lihtne see
lahendatav ülesanne on. Maailm koosneb lihtsusest, kuid meil pole aega seda
märgata, kiirustame ikka kiiremini, kiiremini tähtede poole."
Kalju tunneb ära iseloomuliku jutukuse poolest. Kiire ja fantastiliselt osav infoedastamine, julge suhtlemismaneer ja lõputu teadmistevool on selle isiksuse tõelised tunnusjooned. Lisaks pikk kasv, kuigi mees ise nimetab end naljatledes "väikeseks". Hüüdnime põhjus peitub minevikus. Kord oli ülemus Kaljule hüüdnud:
"Kuule, pikk, tule ometi siia!" Kalju osutas ülemusele vastu: "Olen lühike mees, aga pikalt kokku pandud." Osa sõpru kutsub teda tänaseni hüüdnimega "pisike".
Pigem sobiks talle nimi energomees, sest ka oma interneti kodulehel (www.energoman.ee) pärjab mees end sama tiitliga. Teemal energoinformatsioon ja infoväljad võib ta
vestelda kümneid tunde järjest. Osa ta loenguid vältabki kümme tundi.
Just infovoolu kaudu, mida mees näeb energeetiliselt voolamas, aitab ta neid, kes abi
otsivad. Peale loengute (neid annab ta bioenergia, pendli, infoväljade,
enesetervendamise võimaluste teemadel jne) püüab Kalju enesetervendamise
niidiotsi jagada ka individuaalselt. Alles siis, kui keegi temalt nõu küsib,
rakendab ta oma nägemisvõime ja loeb infoväljadelt palju huvitavat, mida
edastada.
"Iga inimene on indiviid ja temale lähenemine ja nõustamine on individuaalne,"
seletab Kalju. "Kuid alati ütlen, et olete ise võimelised end tervendama ja
abistama. Mina saan olla ainult nõustaja, et leida teie sisemusest see
mõttemaailm või lahendus, mis aitaks teil elus edasi liikuda. Sest põhiravija
olete ise. Uskuge, teis on isetervendaja võimed olemas. Jagan, kuidas seda
võimalust oleks lihtsam käsitleda."
Ta on proovinud kanaldamist, aga ei soovita mitte kellelgi kinni jääda ühte
"kanalisse" ehk ühte nõustajasse, vaid kuulata ära erinevad arvamused, tunnetada
erinevaid infoväljasid ning talletada enda jaoks üksnes see, mis tundub
isiksusele ainuvajalik.
Enne vaimsusesse sukeldumist tegeles mees aktiivselt äriga. Mitmest endisest
kolleegist ja äripartnerist on tänaseks aga kujunenud tema kliendid.
Juba lapsena nägija
Kalju sündis Pärnus, kus enne Teist maailmasõda kohtusid ta ema ja isa. Isa oli saksa
sõjaväes ning enne sõjatandri laienemist plaanis põgeneda Rootsi, aga ema oli
vastu ja soovis jääda Eestisse, juhtugu mis iganes. Siis seadis saatus isa elu
keerdkäike nii, et mees sattus sõjakeerises hoopis Siberisse. Ema oli Eestis ja
ootas isa truult tagasi 18 aastat, kuni oodatu saabuski.
1960 sündis Kalju. Juba lapsena nägi ta energiaväljasid, erinevate kohtade
energeetikaid - võimed olid talle kaasa sündinud. Kuid vanematega ei vestelnud
iseäralike omadustega poeg oma nägemustest eales. Ta ei osanud ise neile
küsimustele vastuseid saada. Kas teda oleks sel momendil mõistetudki? Kui ema
suri, ei teadnud ta poja võimetest midagi. Üksnes isa sai vanast peast Kalju
tõelisest olemusest aimu.
"Usun, et kõik lapsed sünnivad puhta infoväljaga, vabade hingedena," räägib ta oma
ilmaletuleku taustaks. "Me tuleme siia maailma ilma riiete ja eelarvamusteta.
Pannes selga riided, hakkame tunnetama, et meid hakatakse juhendama, antakse
omapoolne arvamus, mis meile sobib ja missugused peaksime olema, mida meilt
oodatakse ja kuidas peame käituma ja asju nägema."
Laps ei oska valetada, ta räägib seda, mida näeb. Sageli näevad lapsed
paralleelmaailmasid, usub Kalju. "Laps ei oska fantaseerida, ta näeb tõelist
olemust, mis meie ümber toimub. Tema vaatab meile alt üles ja arvab, et meie,
täiskasvanud, näeme ja tunnetame sama. Kahjuks oleme minetanud need teadmised,
me osaleme selles rollimängus, mida pakub ühiskond. Olles enda arvamuse kohaselt
targad, hakkame oma mõtteid lapsele peale suruma. Muidugi laps usub, et ema ja
isa on targad ja teavad igale küsimusele vastust. Aga vanemad suruvad lapse mina
maha, kuid nii surutakse ka maha ta informatsiooniväljad."
Kalju usub, et tuli Maa peale vaba tahte alusel õppima. Kooli ajal oli ta see, kes
nõukaaja korrale, pioneerikommetele ja piirangutele vastu astus. Oma
protestivaimu julge avaldamise tõttu tuli mehel suunduda keskkoolist õhtukooli.
Ta on õppinud ehitusmeheks, kuid töötas ehitajana lühikest aega. Aastaid
tegutses Kalju edukalt äris. Alles seitse-kaheksa aastat tagasi otsustas ta
lapsepõlves avaldunud võimed "üles kaevata".
Osaliselt tingis vaimsele teele asumise terviseprobleem, millest Kalju keeldub rääkimast,
uskudes, et haigused, millega on tehtud lõpparve, ei vaja meelde tuletamist.
Infoväljadega suheldes tasub panustada sellele, mis aitab iseendale helgemat
tulevikku luua. "Tuleviku loob igaüks ise," kinnitab mees. "Tulevik, olevik ja
minevik on paralleelselt liikuvad maailmad."
Võõrenergiate kehast väljaajamine
Kaljul on rääkida tööga seoses palju huvitavaid ja õpetlikke lugusid. Näiteks lugu
Eestis elavast venelannast, kelle mees tegeleb tervendamisega. Naisele tuli
külla Venemaa sõbranna, kel oli probleeme psüühilise tervisega. Ühiselt võeti
ette sõbranna tervendamise katse. Naine pandi pikali ja venelannal tuli hoida
sõbranna jalgadest, samal ajal kui mees koos püha ikooniga pead tervendas.
Sõbranna karjus kogu protseduuri ajal lõvi moodi, temast väljusid võõrenergiad
ning psüühiline probleem taandus.
"Võõrenergia on peidus paljude inimeste sees, kel psüühilisi probleeme. Öeldakse,
et hing on haige, vaim on haige. Kui võõrenergia ei soovi kehast väljuda, hakkab inimene
teisi kartma, tahab pidevalt magada ja surub end kusagile nurka. Ta elab oma
kinnises ja suletud maailmas," selgitab Kalju.
Külla tulnud sõbrannale tehti puhastus. Kuid osa selle naise võõrenergiast liikus
venelanna kehasse, kes hoidis puhastamise ajal kinni ta jalgadest. Kuna mehel
oli kaitse peal (ta käes oli ikoon), kuid ta unustas oma naisele kaitse peale
panna, juhtus see, et poole aasta pärast haigestus venelanna samasse psüühilise
haiguse vormi, milles enne oli olnud sõbranna. Sõbranna aga sai terveks.
Appi kutsuti Kalju, kes võttis ette rituaalse küünaldega puhastamise protsessi.
Tervendamisprotseduuril osalenud venelanna sai tervise tagasi. Kalju räägib
selle loo, et tervendamisega tegelevad inimesed ei unustaks endale kaitset peale
panna. "Kindlasti on tähtis kaitse mahavõtmine, väga tihti sellest toimingust
inimestele ei räägita. Kui lisada mitmeid kaitseid ja eelmist ei kustutata,
kaotab inimene oma loomuliku kehatunnetuse ega saa aru, mis teda pidevalt häirib
ja segab."
Meie ümber on kaks mõistetavat maailma - füüsiline ja mentaalne. Füüsilises maailmas
koristame enda järelt prahi või kustutame ära arvutile kirjutatud info,
aga mentaalse tasandi infoprügi, kas oma vanad mõtted või lubadused,
unustame hävitada.
"Kui kõnnime mööda tänavat, juhtub vahel ikka nii, et koperdame millegi otsa, aga
maha vaadates midagi ei märka," toob ta näite. "See on energeetiline praht,
mille otsa koperdame. Hästi paljudest viiakse tervendamiste ajal välja
mittevajalikku infot, aga kui seda ei neutraliseerita, tekitatakse energeetiline
prügi. Siis tuleks kujustada energeetiline prügikast ning lihtsalt info ära
põletada. Sellega loome terve keskkonna ega ole ohtu, et keegi satub meie
äravisatud mõttemaailma, mis talle kindlasti ei sobi."
"Tere, Eesti nõiad!"
"Eestis on palju ravijaid, üllatavalt palju võrreldes teiste rahvastega," leiab Kalju.
Ta selgitab tagamaad - juba Muinas-Eestis osati elada loodusega kooskõlas ja
harmoonias. Kuulati looduse hääli, vaadati läbi jõuväljade, mida pakuvad meile
elav loodus, puud, põõsad, taimed või kivid. "Kõik uskusid ja teadsid, et meie
ümber on elav. Jagati üksteisele kõiki võimalusi. See uskumus on tugevalt
salvestunud meie emakese maa energiatesse ja infoväljadesse."
Alepõllumajanduse ajal tehti lõkkeid põldudele igal kevadel, enne uue seemne külvamist. Lõkkega
puhastati põllumajandusmaa infoväljad möödunud aasta infost, olenemata sellest
kas maa andis hea või halva saagi. "Tähtis oli uue saagi tulemus. Elati
olevikus, nüüd ja praegu. Lõkkest saadud puutuhk kasutati mineraalseks väetiseks
põllule."
Viimase kahekümne aastaga on Kalju sõnul toimunud väga kiire inimkonna edasiliikumine,
sest inimese aju on arenenud meeletult palju. "20 aastat tagasi oli info
vastuvõtt hoopis teistsugune. Tänapäeval on info vastuvõtlikkus avardunud,
inimene näeb kohe tervikut. Aju struktuur muutub kõikidel inimestel korraga.
Praegu on arvutid üks moodus, kuidas infot edastatakse ja vastu võetakse. Siin
aga on osal inimestel oht kaotada iseenda mõtlemine. Kui keegi annab vastuse,
kui arvuti teeb inimese eest ära ta töö, siis inimese enda mõtteosa
väheneb."
Kalju vaatab televiisorit harva. Ta tunnistab siiralt, et ei loe raamatuid nii, nagu
tavaliselt inimene seda teeb. "Loen seda, mida see raamatu autor soovib öelda
oma mentaalse mõttega. Näen informatsiooni, ma ei näe lugeda seda, mida üks
inimene on salvestanud paberile. Ta on selle ju vastu võtnud meie ümbert
infoväljadelt. Mina saan sellel momendil kohe sama infot, kuidas sellele
teemakäsitlusele on lähenetud ja mis võimalused on veel, et seda asja lahti
seletada."
Kalju usub, et inimene on võimeline ise kõikidele oma küsimustele vastused saama. Sest
kui inimese aju võtab vastu targa ja huvitava küsimuse, siis natuke oodates saab
ka sealt targa ja sisutiheda vastuse. "Küsimus esitatakse infoväljadele,
oodatakse natuke ning kui on vaja vastuseid, tulevad need alateadvuse kaudu.
Küsimus on vastuse teine pool. Kui mul on küsimus, on olemas ka vastus. Elame
duaalses maailmas."
alju soovitab viisakat pöördumist infoväljade ja kõiksuse poole. "Kas ma võin selle
sündmuse või probleemiga tegeleda? See on nagu ukse peale koputamine, me ootame
vastust, kas võime siseneda. Kui oleme saanud heakskiitva jaatuse, hakkame seda
ülesannet lahendama. Kuid küsides luba, pakutakse meile rohkem. Tihti on meil
aega vähe, oleme kärsitud ja tormame, et saada vastus enne õiget aega."
Kalju nõuanne on: "Oota ja sulle pakutakse lahendust. Siis imetleme, kui lihtne see
lahendatav ülesanne on. Maailm koosneb lihtsusest, kuid meil pole aega seda
märgata, kiirustame ikka kiiremini, kiiremini tähtede poole."
