Väike nõid Stella aitab äratada sisemist väge
("Naisteleht", märts 2014, tekst: Kristel Rõss, fotod: Aldo Luud)
Missugune näeb välja tänapäeva nõid? Kas arvate, et kortsus, küürus ja hirmutava pilguga? Vastupidi: teadjanaine Stella Shakti on kaunis, malbe kõnemaneeri ja pisut salapärase moega noor naine.
Maailmarändur Stella Shakti, kodanikunimega Stella Vainikko (33) töövahendiks pole manamised ega nõiasõnad, vaid energiate tasakaalustamine. „Ma töötan kanaldajana, luban läbi enda voolata sellel, mida inimesel parasjagu vaja on,“ selgitab ta leebel toonil.
Ta lisab naeruselt, et üks hea sõber kutsub teda tõepoolest väikeseks nõiaks. Kas väikest nõida on põhjust peljata? „Ainult ühel juhul – kui saata nõia suunas ebapuhtaid mõtteid, jõuab see kiiresti inimesele endale tagasi,“ vastab ta.
Stella sõnul on iga inimese ülesanne siin maailmas isikliku väe tundmaõppimine. „Olen isegi ennast ja oma väge peljanud, aga ega enda elu ei maksa karta, ütles kunagi mu hea õpetaja Leesoja nõid Thule Lee,“ tunnistab müstiline daam.
Taotluse eriline jõud
Tervendajaks Stella ennast ei kutsu, sest tema uskumust mööda ei olegi võimalik teist inimest tervendada, küll aga saab aidata meelde tuletada, et igaühes endas on sisemine tervenemise vägi. „Ka vana aja nõiad teadsid, et kõige olulisem on inimese enda otsus või taotlus, siis saab maailm soovi teostumisele kaasa aidata,“ rõhutab ta.
Kui terveneb inimese arusaam maailmast ja ta leiab kontakti oma sügavama olemuse ehk algallikaga, järgneb taipamine, milleks ta üldse siin planeedil on ja mida ta tõeliselt tahab teha.
„Miks tekib näiteks vähktõbi?“ küsib Stella. Ja vastab ise: „Sest inimene elab elu, mis talle tegelikult ei meeldi.“ Noor teadjanaine ja reikimeister aitab tõusta inimesel n.ö uude energiasse – taipamiseni, et elu on lihtne, kui elada seda mänguliselt.
„Ma pean tegema seda ja toda, ma pean nii elama,“ kurdavad paljud. „Mitte midagi ei pea, need on meie enda valikud,“ leiab Stella.
Noor naine ütleb, et saab oma klientidelt ja õpilastelt palju kirju. „Põhiline, mida nad minuga jagavad, ongi rõõm selle üle, et nad on julgenud astuda samme, mida on kaua edasi lükanud. Nad on tõusnud nagu fööniksid tuhast,“ räägib ta.
Stella on näinud ka imelisi paranemisi. „Üks tütarlaps tuli minu juurde, kui tal oli diagnoositud viimases staadiumis ajukasvaja,“ meenutab ta. Paar kuud hiljem, pärast mitmeid energiaseansse oli kasvaja taandunud. „Minu teada elab ta praegu õnnelikku elu,“ märgib Stella. Õudusunenägudest vabanemiseks piisas ühel hädalisel vaid kolmest reikiseansist.
Inglid ja ükssarvikud, kellega teadjanaine suhtleb, ei ole tema sõnul müstilised olendid kusagil kaugel pilvepiiril, vaid osa inimesest endast – kõrgemad sagedused, milleni jõuabki vaid rahuseisundis ehk keskmes.
„Minu arvates on kuritegu ülistada inglite kõikvõimsust – me teeme ju nõnda inimese abituks, pannes ta lootma välisele abile, pigem on vaja õppida kasutama iseenda lõpmatut väge!“ rõhutab ta. Terviklikkuse tasandil võivad toimuda imelised arengud, sealhulgas ka tervenemised.
Stella sõnul oleme me kõik hingedena pärit algallikast – enne Maale kehastumist on igal hingel valgusolendina tohutult energiat, millest oleme vaid jupikese kaasa võtnud. „Kui saame oma algse olemusega ühendust, avaneb ligipääs lõpmatule energiaallikale,“ kinnitab ta. See ei tähenda, et elust kaovad väljakutsed, aga meil on energiat ja indu nendega tegelemiseks!
Naisenergia kui perutav hobune
Oma töös õpetab Stella, kuidas manifesteerida oma ellu küllust ja häid suhteid. „Aga mulle endalegi on olnud partnerlussuhete hoidmine keeruline, tõeline õppimise koht,“ avaldab ta.
„Naisenergia võib olla vahepeal justnagu metsik perutav hobune, ma olen õppinud seda taltsutama,“ ütleb ta. Stella lisab, et armastuse energia on väga võimas, seepärast ongi parim viis iseenda tasakaalustamiseks olla toetavas suhtes. „Kellel on hea elupartner kõrval – see läheb ju lennates läbi elu!“ muheleb ta. Stella arvates võib ka üksi olla õnnelik, aga kui hinges on igatsus – järelikult on ka sinu jaoks keegi olemas. Vahel võib juhtuda, et inimene peletab ise sobiva kaaslase oma käitumisega eemale, olgu põhjuseks vana valu või kibestumine.
Stella ise tormas oma esimesse koosellu juba 16-aastaselt endast kümme aastat vanema mehega. „Teismelisena on ju armastusejanu suur, armastuse kogemine tundus mulle siis paradiisi pääsemisena!“ avaldab ta.
Teadjanaise sõnul saavadki kõiksugu sõltuvused ja ennashävitav käitumine pahatihti alguse sellest, et noorel ei lubata olla tema ise ja püütakse pulbitsevat elujõudu maha suruda.
Naine tunnistab, et tema esimesed partnerid olid temast tükk maad vanemad. „Psühholoogid ütleksid, et mul oli isa-kompleks. Tegelikult kütkestas mind tollal elukogemus ja lai silmaring,“ märgib ta. Tegelikult ei meeldi Stellale rääkida oma perest ja sugulastest. „Ma tunnen, et kogu inimkond on minu perekond, armastus on minu ema ja teadvus on minu isa,“ ütleb ta filosoofiliselt.
Ta ei ole seda meelt, et inimene peab ilmtingimata veetma elu vaid ühe partneriga, kes on see õige ja ainuke. „ Võimalik, et oleme hingetasandil sõlminud mitmeid kokkuleppeid – mängus nimega elu võib olla ju palju kandvaid rolle ja potentsiaalselt sobivaid partnereid, seda ei pea häbenema,“ selgitab ta.
„Olen ka ise aastaid õppinud seda, kuidas austada oma meest ja hoida suhet, hävitamata seda oma kahtlustega,“ tõdeb Stella. Aastaid tagasi oli ka tema suhetes omajagu draamat, aga viimane kooselu lõppes viha ja solvumiseta ning endisi partnereid ühendab tänaseni siiras sõprus.
Tagantjärgi leiab Stella, et kõik tema partnerid on olnud väga head õpetajad. „Abieluettepanekuid on ikka tehtud – kolm või neli,“ ütleb ta. Ometi tunnistab naine, et sellist kooselu, kus ta oleks tundnud, et see on sada protsenti õige, pole tal varem olnud. Kuni tänaseni...
„Praegune suhe on alles värske, aga see on midagi, mida olen terve elu oodanud,“ sõnab Stella väga õnnelikult.
Täna teab ta, et mitte kunagi ei ole vaja muretseda seepärast, kui kaua asjad kestavad. „Kui miski saab otsa, küllap tuleb siis midagi uut ja veel paremat.“
Pidutses oma isu täis
Noorena ei saanud Stella üldse aru, et temas on mingi vägi – oli vaid tohutult tundeid, mida ta ei osanud taltsutada. Õigupoolest ei teadnudki Stella tollal, et elu võib olla lahe! Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud näitsik töötas kujundajana ja kuigi erialane töö oli vahva, polnud hing rahul, sest see polnud tema kutsumus.
„Ma pidutsesin väga palju, aga see ei meeldinud mu kehale, seetõttu olin väga tihti haige ja võtsin kõik viirused külge,“ kõneleb ta. Kui apteegiarved hakkasid ületama toidupoe omasid, otsustas Stella midagi ette võtta, et olla enam tasakaalus.
Ta läks joogatrenni, kuigi esialgu tundus võõristav teha harjutusi koos 50 inimesega. See oli eneseületamine. Nüüd on vaimsed praktikad juba seitse aastat oluline osa Stella elust ja ta ei mäletagi enam, millal viimati haige oli.
Mehhikos jätkas Stella juba aastaid kestnud tantraõpinguid – iidset terviklikkuse õpetust. Teda häirib, et Eestis seostub tantra eelkõige välise seksuaalsusega: alastiolekuga, üksteise katsumisega jmt. „Tantra mõte on ilu ja ühtsuse loomine, seksuaalsus on vaid üks haru põhituumast,“ ütleb ta.
Naiselikkuse avamiseks on väga hea viis tantsimine – just seepärast korraldab Stella tantra-tantsurännakuid (vt stellashakti.com). „Kui tavatrennis on iga samm ja liigutus ette kirjutatud ja peame oma keha sundima, siis tantsurännakul liigub igaüks vabalt, omas rütmis. „Naisenergia Shakti on alati voolav ja liikuv ning tantsiskleb ümber Shiva ehk meespoole, mis on tugev justkui telg ja Shaktile toeks,“ kirjeldab Stella tantristlikku eluvaadet.
Stella ütleb, et naiselikkus, seksuaalsus ja loovus on omavahel väga tihedasti seotud. Tema naisteõhtutele jõuavad sageli pereemad, kes ühel hetkel endalt küsivad: mul on mees, lapsed, maja ja auto, aga kus on eneseareng?
Kõrgemas kunstikoolis õppimise ajal unistas Stella selliste tervendavate piltide loomisest, mis mõjutaksid inimest sügavuti. Hiljem näitsik unustas selle soovi, aga taotlused jäävad alatiseks universumisse. „Ja täna ma maalingi kodus vabal ajal just selliseid pilte, varsti saab neid kindlasti ka näha,“ avaldab ta.
Stella teab, et loomiseks on kaks võimalust, sa kas ootad õiget aega, mida ei tule kunagi, või asud looma! Tema on otsustanud luua – hiljuti jõudis Stella sulest poelettidele kaunis inspiratsiooniraamat: „Täna on mu elu parim päev“, mida ehivad Urmas Vaino müstilised mandalad. Oma aega ootavad ükssarvikute unejutud lastele ja külluseraamat.
Aga mida teha, kui loovus ei suju? „Siis tuleb ette võtta täiesti uus eluvaldkond, hakata õppima näiteks jaapani keelt või siidimaali vms, peaasi on astuda tavamustrist välja,“ õpetab Stella.
Noor teadjanaine oskab olla tänulik selle eest, et on lubanud endal kogeda kõike, mida hing on ihaldanud. „Olen pidutsenud kahesajaga, hüpanud langevarjuga ja olnud erinevates suhetes – ja nüüd on mul aeg edasi liikuda uutesse kogemustesse!“ kinnitab ta.
Praegu Stella alkoholi ei tarvita ja on peamiselt toortoituja, eelistades värsket kraami, smuutisid, mahlu, taimeteesid, ent ka hautatud toite. „Tahan, et füüsis oleks kerge ja söök ei vajutaks mind diivaninurka pannkoogiks,“ muheleb ta.
Peatselt läheb ta jälle mööda maailma rändama, avastama väekaid paiku, et tunda loodusega üks-olemist. „Kui jääme liiga kauaks oma kivist karpidesse, unustame ära, miks me siin üldse oleme,“ leiab ta. Aga Stella ei taha unustada kõige peamist – olemise mõtet! Siis on tal väge seda teistelegi meelde tuletada.
Kristel Rõss
Maailmarändur Stella Shakti, kodanikunimega Stella Vainikko (33) töövahendiks pole manamised ega nõiasõnad, vaid energiate tasakaalustamine. „Ma töötan kanaldajana, luban läbi enda voolata sellel, mida inimesel parasjagu vaja on,“ selgitab ta leebel toonil.
Ta lisab naeruselt, et üks hea sõber kutsub teda tõepoolest väikeseks nõiaks. Kas väikest nõida on põhjust peljata? „Ainult ühel juhul – kui saata nõia suunas ebapuhtaid mõtteid, jõuab see kiiresti inimesele endale tagasi,“ vastab ta.
Stella sõnul on iga inimese ülesanne siin maailmas isikliku väe tundmaõppimine. „Olen isegi ennast ja oma väge peljanud, aga ega enda elu ei maksa karta, ütles kunagi mu hea õpetaja Leesoja nõid Thule Lee,“ tunnistab müstiline daam.
Taotluse eriline jõud
Tervendajaks Stella ennast ei kutsu, sest tema uskumust mööda ei olegi võimalik teist inimest tervendada, küll aga saab aidata meelde tuletada, et igaühes endas on sisemine tervenemise vägi. „Ka vana aja nõiad teadsid, et kõige olulisem on inimese enda otsus või taotlus, siis saab maailm soovi teostumisele kaasa aidata,“ rõhutab ta.
Kui terveneb inimese arusaam maailmast ja ta leiab kontakti oma sügavama olemuse ehk algallikaga, järgneb taipamine, milleks ta üldse siin planeedil on ja mida ta tõeliselt tahab teha.
„Miks tekib näiteks vähktõbi?“ küsib Stella. Ja vastab ise: „Sest inimene elab elu, mis talle tegelikult ei meeldi.“ Noor teadjanaine ja reikimeister aitab tõusta inimesel n.ö uude energiasse – taipamiseni, et elu on lihtne, kui elada seda mänguliselt.
„Ma pean tegema seda ja toda, ma pean nii elama,“ kurdavad paljud. „Mitte midagi ei pea, need on meie enda valikud,“ leiab Stella.
Noor naine ütleb, et saab oma klientidelt ja õpilastelt palju kirju. „Põhiline, mida nad minuga jagavad, ongi rõõm selle üle, et nad on julgenud astuda samme, mida on kaua edasi lükanud. Nad on tõusnud nagu fööniksid tuhast,“ räägib ta.
Stella on näinud ka imelisi paranemisi. „Üks tütarlaps tuli minu juurde, kui tal oli diagnoositud viimases staadiumis ajukasvaja,“ meenutab ta. Paar kuud hiljem, pärast mitmeid energiaseansse oli kasvaja taandunud. „Minu teada elab ta praegu õnnelikku elu,“ märgib Stella. Õudusunenägudest vabanemiseks piisas ühel hädalisel vaid kolmest reikiseansist.
Inglid ja ükssarvikud, kellega teadjanaine suhtleb, ei ole tema sõnul müstilised olendid kusagil kaugel pilvepiiril, vaid osa inimesest endast – kõrgemad sagedused, milleni jõuabki vaid rahuseisundis ehk keskmes.
„Minu arvates on kuritegu ülistada inglite kõikvõimsust – me teeme ju nõnda inimese abituks, pannes ta lootma välisele abile, pigem on vaja õppida kasutama iseenda lõpmatut väge!“ rõhutab ta. Terviklikkuse tasandil võivad toimuda imelised arengud, sealhulgas ka tervenemised.
Stella sõnul oleme me kõik hingedena pärit algallikast – enne Maale kehastumist on igal hingel valgusolendina tohutult energiat, millest oleme vaid jupikese kaasa võtnud. „Kui saame oma algse olemusega ühendust, avaneb ligipääs lõpmatule energiaallikale,“ kinnitab ta. See ei tähenda, et elust kaovad väljakutsed, aga meil on energiat ja indu nendega tegelemiseks!
Naisenergia kui perutav hobune
Oma töös õpetab Stella, kuidas manifesteerida oma ellu küllust ja häid suhteid. „Aga mulle endalegi on olnud partnerlussuhete hoidmine keeruline, tõeline õppimise koht,“ avaldab ta.
„Naisenergia võib olla vahepeal justnagu metsik perutav hobune, ma olen õppinud seda taltsutama,“ ütleb ta. Stella lisab, et armastuse energia on väga võimas, seepärast ongi parim viis iseenda tasakaalustamiseks olla toetavas suhtes. „Kellel on hea elupartner kõrval – see läheb ju lennates läbi elu!“ muheleb ta. Stella arvates võib ka üksi olla õnnelik, aga kui hinges on igatsus – järelikult on ka sinu jaoks keegi olemas. Vahel võib juhtuda, et inimene peletab ise sobiva kaaslase oma käitumisega eemale, olgu põhjuseks vana valu või kibestumine.
Stella ise tormas oma esimesse koosellu juba 16-aastaselt endast kümme aastat vanema mehega. „Teismelisena on ju armastusejanu suur, armastuse kogemine tundus mulle siis paradiisi pääsemisena!“ avaldab ta.
Teadjanaise sõnul saavadki kõiksugu sõltuvused ja ennashävitav käitumine pahatihti alguse sellest, et noorel ei lubata olla tema ise ja püütakse pulbitsevat elujõudu maha suruda.
Naine tunnistab, et tema esimesed partnerid olid temast tükk maad vanemad. „Psühholoogid ütleksid, et mul oli isa-kompleks. Tegelikult kütkestas mind tollal elukogemus ja lai silmaring,“ märgib ta. Tegelikult ei meeldi Stellale rääkida oma perest ja sugulastest. „Ma tunnen, et kogu inimkond on minu perekond, armastus on minu ema ja teadvus on minu isa,“ ütleb ta filosoofiliselt.
Ta ei ole seda meelt, et inimene peab ilmtingimata veetma elu vaid ühe partneriga, kes on see õige ja ainuke. „ Võimalik, et oleme hingetasandil sõlminud mitmeid kokkuleppeid – mängus nimega elu võib olla ju palju kandvaid rolle ja potentsiaalselt sobivaid partnereid, seda ei pea häbenema,“ selgitab ta.
„Olen ka ise aastaid õppinud seda, kuidas austada oma meest ja hoida suhet, hävitamata seda oma kahtlustega,“ tõdeb Stella. Aastaid tagasi oli ka tema suhetes omajagu draamat, aga viimane kooselu lõppes viha ja solvumiseta ning endisi partnereid ühendab tänaseni siiras sõprus.
Tagantjärgi leiab Stella, et kõik tema partnerid on olnud väga head õpetajad. „Abieluettepanekuid on ikka tehtud – kolm või neli,“ ütleb ta. Ometi tunnistab naine, et sellist kooselu, kus ta oleks tundnud, et see on sada protsenti õige, pole tal varem olnud. Kuni tänaseni...
„Praegune suhe on alles värske, aga see on midagi, mida olen terve elu oodanud,“ sõnab Stella väga õnnelikult.
Täna teab ta, et mitte kunagi ei ole vaja muretseda seepärast, kui kaua asjad kestavad. „Kui miski saab otsa, küllap tuleb siis midagi uut ja veel paremat.“
Pidutses oma isu täis
Noorena ei saanud Stella üldse aru, et temas on mingi vägi – oli vaid tohutult tundeid, mida ta ei osanud taltsutada. Õigupoolest ei teadnudki Stella tollal, et elu võib olla lahe! Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud näitsik töötas kujundajana ja kuigi erialane töö oli vahva, polnud hing rahul, sest see polnud tema kutsumus.
„Ma pidutsesin väga palju, aga see ei meeldinud mu kehale, seetõttu olin väga tihti haige ja võtsin kõik viirused külge,“ kõneleb ta. Kui apteegiarved hakkasid ületama toidupoe omasid, otsustas Stella midagi ette võtta, et olla enam tasakaalus.
Ta läks joogatrenni, kuigi esialgu tundus võõristav teha harjutusi koos 50 inimesega. See oli eneseületamine. Nüüd on vaimsed praktikad juba seitse aastat oluline osa Stella elust ja ta ei mäletagi enam, millal viimati haige oli.
Mehhikos jätkas Stella juba aastaid kestnud tantraõpinguid – iidset terviklikkuse õpetust. Teda häirib, et Eestis seostub tantra eelkõige välise seksuaalsusega: alastiolekuga, üksteise katsumisega jmt. „Tantra mõte on ilu ja ühtsuse loomine, seksuaalsus on vaid üks haru põhituumast,“ ütleb ta.
Naiselikkuse avamiseks on väga hea viis tantsimine – just seepärast korraldab Stella tantra-tantsurännakuid (vt stellashakti.com). „Kui tavatrennis on iga samm ja liigutus ette kirjutatud ja peame oma keha sundima, siis tantsurännakul liigub igaüks vabalt, omas rütmis. „Naisenergia Shakti on alati voolav ja liikuv ning tantsiskleb ümber Shiva ehk meespoole, mis on tugev justkui telg ja Shaktile toeks,“ kirjeldab Stella tantristlikku eluvaadet.
Stella ütleb, et naiselikkus, seksuaalsus ja loovus on omavahel väga tihedasti seotud. Tema naisteõhtutele jõuavad sageli pereemad, kes ühel hetkel endalt küsivad: mul on mees, lapsed, maja ja auto, aga kus on eneseareng?
Kõrgemas kunstikoolis õppimise ajal unistas Stella selliste tervendavate piltide loomisest, mis mõjutaksid inimest sügavuti. Hiljem näitsik unustas selle soovi, aga taotlused jäävad alatiseks universumisse. „Ja täna ma maalingi kodus vabal ajal just selliseid pilte, varsti saab neid kindlasti ka näha,“ avaldab ta.
Stella teab, et loomiseks on kaks võimalust, sa kas ootad õiget aega, mida ei tule kunagi, või asud looma! Tema on otsustanud luua – hiljuti jõudis Stella sulest poelettidele kaunis inspiratsiooniraamat: „Täna on mu elu parim päev“, mida ehivad Urmas Vaino müstilised mandalad. Oma aega ootavad ükssarvikute unejutud lastele ja külluseraamat.
Aga mida teha, kui loovus ei suju? „Siis tuleb ette võtta täiesti uus eluvaldkond, hakata õppima näiteks jaapani keelt või siidimaali vms, peaasi on astuda tavamustrist välja,“ õpetab Stella.
Noor teadjanaine oskab olla tänulik selle eest, et on lubanud endal kogeda kõike, mida hing on ihaldanud. „Olen pidutsenud kahesajaga, hüpanud langevarjuga ja olnud erinevates suhetes – ja nüüd on mul aeg edasi liikuda uutesse kogemustesse!“ kinnitab ta.
Praegu Stella alkoholi ei tarvita ja on peamiselt toortoituja, eelistades värsket kraami, smuutisid, mahlu, taimeteesid, ent ka hautatud toite. „Tahan, et füüsis oleks kerge ja söök ei vajutaks mind diivaninurka pannkoogiks,“ muheleb ta.
Peatselt läheb ta jälle mööda maailma rändama, avastama väekaid paiku, et tunda loodusega üks-olemist. „Kui jääme liiga kauaks oma kivist karpidesse, unustame ära, miks me siin üldse oleme,“ leiab ta. Aga Stella ei taha unustada kõige peamist – olemise mõtet! Siis on tal väge seda teistelegi meelde tuletada.
Kristel Rõss
