Müüdid toitumises
(allikas: adik Levin "Dr levini tervisenõuanded", pilgrimi raamat 2014)
Sageli räägitakse, et rafineeritud toiduained - jahu, suhkur, õlid - on kasulikud, sest nad on puhtad. Tegelikult on asi hoopis vastupidine! Kummaline küll, aga igapäevast toitu puudutavas teabes leidub tohutult palju lausa müütidena mõjuvaid kinnistunud väärarusaamu.
Mida valgem jahu, seda parem?
Huvitav on see, et II maailmasõja ajal südame-veresoonkonna haigused Inglismaal vähenesid. Selgus ka põhjus, miks: sõja ajal oli leib tehtud rafineerimata rukkijahust.
Huvitav, miks on rafineeritud õli või jahu hind nii kõrge - need on ju tooted, kus pole enam mingeid kasulikke aineid! Kui võtame rafineerimata jahu, on seal väga palju häid vitamiine, näiteks B-grupi vitamiinid. Sama on ka suhkru ja õliga - rafineeritud toodetest on kadunud suurem osa meile hea ja kasulik.
Nii leidusidki selles II maailmasõja aegses Inglismaal kasutatavas rukkijahus just kõik need B-grupi vitamiinid, mis aitasid kaasa tõsiasjale, et südame-veresoonkonna haigusi oli sõja ajal palju vähem kui enne sõda. Küllap aitasid sellisele protsessile kaasa mõned teisedki faktorid, kuid arvatakse, et peamine põhjus oli siiski rafineerimata rukkijahu kvaliteedis.
Munas on liiga palju kolesterooli?
Muna ei ole kindlasti mitte kahjulik toiduaine. Jah, munas on kolesterooli, kuid keegi ei söö ju hommikust õhtuni ainult mune! Normaalselt mõned korrad nädalas muna süüa ei tee kuidagi halba.
Suhkruasendajad on paremad kui suhkur?
On üks suur müüt, et suhkruasendaja ei ole kahjulik. Võimalik, et see on üks põhjus, millega soodustame diabeedi plahvatuslikku levikut. Täna on tegelikult suur küsimärk, kuidas suhkruasendajad organismi mõjutavad. Igal juhul olen mina seda meelt, et kõikides söögikohtades peaksid olema suhkruasendajad laualt kadunud, rääkimata kodudest.
Kala- ja lihatooted on meile alati kasulikud?
On avalikult teada info, et kala-, linnu- ja lihatööstuses kasutatakse väga palju antibiootikume ja hormoone. Kui vaatleme linnu-, kala- ja loomakasvatust kui äri, siis on see muidugi õigustatud - nii saab rohkem piima ja liha, kalad on suuremad jne. Aga vaatleme nüüd teiselt poolt: kas see on ka meie tervisele kasulik? Ere näide on Norra lõhekasvatused, mille tooteid kohalikud ise üldse ei söö, sest kaladele manustatakse nii palju ravimeid, värvaineid ja kasvu toetavaid aineid. Selline toit ei ole enam kellelegi tervislik.
Mida valgem jahu, seda parem?
Huvitav on see, et II maailmasõja ajal südame-veresoonkonna haigused Inglismaal vähenesid. Selgus ka põhjus, miks: sõja ajal oli leib tehtud rafineerimata rukkijahust.
Huvitav, miks on rafineeritud õli või jahu hind nii kõrge - need on ju tooted, kus pole enam mingeid kasulikke aineid! Kui võtame rafineerimata jahu, on seal väga palju häid vitamiine, näiteks B-grupi vitamiinid. Sama on ka suhkru ja õliga - rafineeritud toodetest on kadunud suurem osa meile hea ja kasulik.
Nii leidusidki selles II maailmasõja aegses Inglismaal kasutatavas rukkijahus just kõik need B-grupi vitamiinid, mis aitasid kaasa tõsiasjale, et südame-veresoonkonna haigusi oli sõja ajal palju vähem kui enne sõda. Küllap aitasid sellisele protsessile kaasa mõned teisedki faktorid, kuid arvatakse, et peamine põhjus oli siiski rafineerimata rukkijahu kvaliteedis.
Munas on liiga palju kolesterooli?
Muna ei ole kindlasti mitte kahjulik toiduaine. Jah, munas on kolesterooli, kuid keegi ei söö ju hommikust õhtuni ainult mune! Normaalselt mõned korrad nädalas muna süüa ei tee kuidagi halba.
Suhkruasendajad on paremad kui suhkur?
On üks suur müüt, et suhkruasendaja ei ole kahjulik. Võimalik, et see on üks põhjus, millega soodustame diabeedi plahvatuslikku levikut. Täna on tegelikult suur küsimärk, kuidas suhkruasendajad organismi mõjutavad. Igal juhul olen mina seda meelt, et kõikides söögikohtades peaksid olema suhkruasendajad laualt kadunud, rääkimata kodudest.
Kala- ja lihatooted on meile alati kasulikud?
On avalikult teada info, et kala-, linnu- ja lihatööstuses kasutatakse väga palju antibiootikume ja hormoone. Kui vaatleme linnu-, kala- ja loomakasvatust kui äri, siis on see muidugi õigustatud - nii saab rohkem piima ja liha, kalad on suuremad jne. Aga vaatleme nüüd teiselt poolt: kas see on ka meie tervisele kasulik? Ere näide on Norra lõhekasvatused, mille tooteid kohalikud ise üldse ei söö, sest kaladele manustatakse nii palju ravimeid, värvaineid ja kasvu toetavaid aineid. Selline toit ei ole enam kellelegi tervislik.