Kunstimäe kanep, Sigulda kevadõied, Krimulda loss ja lätimaised veinid
Laupäeval, 5. mai hommikul kl 7.30 alustame Vanemuise alumisest parklast teekonda Lätimaa Šveitsiks hüütud maalilisse Siguldasse, mis on tänu kuulsale lillelaadale kevadiste õite vahus. Põikame Kunstimäe kanepitallu Valgamaal ja uudistame Krimulda mõisa ja romantilist lossiparki ning testime Krimuldas ka lätimaiseid märjukesi.
Oma teekonnal teeme esimese peatuse Valgamaal imeilusas Kunstimäe turismitalus, kus pererahvas kasvatab kanepit ja valmistab sellest tervislikku kanepiõli, aga ka kanepijahu, maitsvaid küpsiseid (perenaise lemmikud!) ja röstitud seemneid. Kanepiseemned sobivad pudru peale, aga neid on hea ka niisama krõbistada. Värskest kanepilehest valmib mõnusa maitsega tee. Saame teada, mis vahe on tööstuslikul ehk seemnekanepil ning psühhotroopsete omadustega kanepil. Võimalus mekkida ja tooteid kaasa osta!
Gauja jõe kaldal asuvat maalilist Siguldat kutsutakse oma mägise asukoha tõttu Vidzeme Šveitsiks ja linnakese ümbrus moodustab osa Gauja Rahvuspargist. Sigulda lillelaadal saab nautida nii eksootiliste kui ka n.ö vanaemade lemmiktaimede ilu, osta kaasa näiteks haruldase kujuga istikuid, puid-põõsaid, maitsetaimi jpm. Esindatud on rikkalikus valikus aiatooteid ja -tehnikat. Laadal võib uudistada ka kaunist käsitööd, samuti ei puudu meelelahutus. Vaba aeg laadamelu nautimiseks, ostlemiseks ja kehakinnituseks!
Edasi suundume ekskursioonile Gauja jõe paremal kaldal asuvasse Krimulda mõisa ja selle romantilisse lossiparki. Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1848, mil mõisa omanikuks oli Paul von Lieven. Kuuldused Von Lievenite erakordselt kaunist Krimulda mõisast ja põnevast varemetepargist jõudsid isegi vene tsaar Aleksander II kõrvu, nii et too saabus 1862. aasta suvel koos suure saatjaskonnaga kuulsat paika oma silmaga kaema. Tsaari visiidi ajaks lasti ehitada üle vallikraavi sild ja rajati hingematvate vaadete nautimiseks maaliline käänuline jalgtee. Koos kohaliku giidiga uudistame meiegi esindusliku mõisahoone uhket salongi ja tubasid, lossiparki ja Šveitsi maja ning kuuleme üht-teist põnevat ka kunagiste elanike saatuse kohta.
Seejärel ootab meid lossi veinimeister degusteerima erinevatest lilledest ja marjadest valmistatud veine, aga ka kalvadosi ja likööri. Saame teada nippe, kuidas valmistada tõeliselt head koduveini. Kui mõni märjuke on eriliselt mokka mööda, saab seda kaasagi osta.
Oma teekonnal teeme esimese peatuse Valgamaal imeilusas Kunstimäe turismitalus, kus pererahvas kasvatab kanepit ja valmistab sellest tervislikku kanepiõli, aga ka kanepijahu, maitsvaid küpsiseid (perenaise lemmikud!) ja röstitud seemneid. Kanepiseemned sobivad pudru peale, aga neid on hea ka niisama krõbistada. Värskest kanepilehest valmib mõnusa maitsega tee. Saame teada, mis vahe on tööstuslikul ehk seemnekanepil ning psühhotroopsete omadustega kanepil. Võimalus mekkida ja tooteid kaasa osta!
Gauja jõe kaldal asuvat maalilist Siguldat kutsutakse oma mägise asukoha tõttu Vidzeme Šveitsiks ja linnakese ümbrus moodustab osa Gauja Rahvuspargist. Sigulda lillelaadal saab nautida nii eksootiliste kui ka n.ö vanaemade lemmiktaimede ilu, osta kaasa näiteks haruldase kujuga istikuid, puid-põõsaid, maitsetaimi jpm. Esindatud on rikkalikus valikus aiatooteid ja -tehnikat. Laadal võib uudistada ka kaunist käsitööd, samuti ei puudu meelelahutus. Vaba aeg laadamelu nautimiseks, ostlemiseks ja kehakinnituseks!
Edasi suundume ekskursioonile Gauja jõe paremal kaldal asuvasse Krimulda mõisa ja selle romantilisse lossiparki. Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1848, mil mõisa omanikuks oli Paul von Lieven. Kuuldused Von Lievenite erakordselt kaunist Krimulda mõisast ja põnevast varemetepargist jõudsid isegi vene tsaar Aleksander II kõrvu, nii et too saabus 1862. aasta suvel koos suure saatjaskonnaga kuulsat paika oma silmaga kaema. Tsaari visiidi ajaks lasti ehitada üle vallikraavi sild ja rajati hingematvate vaadete nautimiseks maaliline käänuline jalgtee. Koos kohaliku giidiga uudistame meiegi esindusliku mõisahoone uhket salongi ja tubasid, lossiparki ja Šveitsi maja ning kuuleme üht-teist põnevat ka kunagiste elanike saatuse kohta.
Seejärel ootab meid lossi veinimeister degusteerima erinevatest lilledest ja marjadest valmistatud veine, aga ka kalvadosi ja likööri. Saame teada nippe, kuidas valmistada tõeliselt head koduveini. Kui mõni märjuke on eriliselt mokka mööda, saab seda kaasagi osta.
