Siberi šamaanitar: "Naiselik naine toetub alati mehe tugevusele."
(Õhtuleht, 10. veebr 2017, tekst: Kristel Rõss, foto: Mari Luud)
„Miks on šamaanid väga õnnelikud inimesed?“ pärib Siberist pärit šamaanitar Shakuntali. „Esiteks, meil on tugev side loodusega, ja teiseks – meil pole maist vara,“ vastab ta.
Sulgede ja salapäraste ehetega kaunistatud ning maitsekalt meigitud tumedasilmsest kaunitarist Shakuntalist lausa õhkub naiselikkust. Ei märkigi väsimusest, kuigi naise elu möödub mööda maailma rännates – Eestisse saabus ta Hispaaniast ja juba järgmisel nädalal viib läbi seminare Mehhiko naistele.
Vananemine, peatu!
Oma sünniaasta jätab Shakuntali saladuseks, kuid välimuse põhjal võiks pakkuda, et tal on eluaastaid alla 30. „Näen oma bioloogilisest vanusest 20 aastat noorem välja,“ märgib ta justkui möödaminnes. Šamanismimaailmas olevat noorendavad praktikad ja meditatsioonid üsna tavapärased – kulutatud energia ja kaotatud hingeosakesed on võimalik tagasi tuua ning vananemine peatada. Ka haiguse põhjuseks võib olla mõne trauma või üleelamise tõttu kaotsi läinud hingeosake.
Šamaanirännakuid võib nimetada ka sideme loomiseks teadvuse ja alateadvuse vahel. Arvatakse, et šamaani peamine töövahend on šamaanitrumm, aga ka meditatsioon, rituaalne keskendumine või näiteks tantsimine võivad viia seisundisse, kus pääseb toimima alateadvus.
Iga väeka naise võimuses on võtta kasutusele oma sugupuu jõud ja vajadusel seda parandada. „Kui enam kui kahes põlvkonnas on esinenud alkoholismi, vähktõbe ja vaimuhaigusi, enesetappe, üksindust või viljatust, on tegu haige suguvõsaga, mis vajab tervendamist,“ kinnitab šamaan. Tema sõnul sõltubki inimese edu suures osas tema suguvõsa väest.
Naise väekus avaldub muuhulgas selleski, et ta toetub mehele kui tugevamale poolele ja materiaalsete väärtuste loojale. „Tõeliselt naiseliku naise kõrval on alati armastav mees,“ rõhutab ta.
Šamanismimaailmas on ka raha pelgalt energia, mida on võimalik õppida kergema vaevaga teenima ja mõistlikult – iseenda ja teiste hüvanguks – kasutama. Teatavasti mõjutavad rahalised probleemid ka inimestevahelisi suhteid. „Elu rahata on tänapäeva ühiskonnas mõeldamatu, kuid aastakümneid makstavaid pangalaenusid võib ju nimetada rafineeritud orjuseks,“ leiab teadmanaine.
Shakuntali sõnul on sageli kannatuste põhjuseks see, et inimene ei tea oma elu ülesannet või ei tunne-taju oma kutsumust. „See on suur õnn, kui olete oma ande ära tundnud,“ rõhutab ta. Inimene on õnnetu ka siis, kui ta sammub n.ö südameta rajal, tegutsedes kas üksnes raha pärast, lähedaste, ühiskonna jms sunnil, mitte järgides hinge kutset.
Lahkus kodust teismelisena
Siberis Altai mägedes vaimse õpetaja – valge šamaani – käe all sirgunud Shakuntalilt küsitakse alatihti, kus on tema kodu. „Minu kodu on terve maailm, sest rändan juba 15 aastat riigist riiki. Indigolapsena olen alati teadnud, et mul ei saa olema üht ja ainsat kodu, korterit või maja,“ selgitab ta. Šamaanitar leiab alati peavarju lahketelt võõrustajatelt ja tänulikelt õpilastelt.
Oma bioloogilisest perest, kus naine sündis, lahkus ta juba 12-aastaselt. „Vanemad, kes ei olnud just korralikud inimesed, olid mulle siiski suunanäitajaks, aga sealses keskkonnas ei olnud võimalik areneda,“ ütleb Shakuntali.
Õpetaja, kelle juurde Shakuntali Altai mägedesse 12-aastasena elama ja õppima asus, päästis tüdruku elu. „Ma oleksin 15-aastaselt surnud, kui ei oleks suundunud vaimsele teele. See on näha minu kosmogrammil. Minu hing tegi teadliku valiku,“ selgitab ta.
Shakuntali oleks võinud veeta oma elu mägedes mediteerides ja iseendasse süüvides, aga ta valis rändamise tee – et aidata inimesi ja õpetada, kuidas olla vaba, õnnelik ja terve. „Ei ole kerge olla kogu aeg ratastel, kohaneda kliimamuutuste, erinevate kultuuridega jne. Aga see on ettemääratus, minu saatus,“ tõdeb ta.
Siberi šamaan on aga tõeline selgeltnägija, kes näeb nii minevikku, olevikku kui tulevikku. „Kui tavainimene näeb aasal lille kasvamas, on šamaani võimuses vaadata, kuidas see taim sirgus ja mis saab temast edaspidi,“ selgitab ta.
Et oma energiat mitte raisata, vaatab šamaan inimese karmat vaid siis, kui see on vajalik, näiteks kui ta ravib vähihaiget või püüab aru saada inimese eluülesandest. Shakuntali näeb inimeste aurasid ja oskab lugeda infot saatuse kohta käte, silmade ja näojoonte järgi, ta on võimeline ravima ka hüpnoosi abil.
Enda energia toitmiseks tuleb harrastada tervislikke eluviise, tõdeb Shakuntali. Tema sõnul ei saa olla teiste aitajaks inimene, kes on ise haige, tugevalt ülekaaluline, ahelsuitsetaja vms. „Haigus ju tähendabki seda, et inimese teatud organis ei ole energiat. Haiguse ajal ei saa ka inimese võimed avalduda,“ selgitab ta.
Shakuntalil ei ole perekonda ja lapsi klassikalises tähenduses. „Tunnen ennast nagu paljulapseline ema, sest mul on miljoneid lapsi, kelle eest hoolitseda. Nendeks on minu õpilased, igal maal on neid vähemalt paarsada,“ ütleb ta.
Shakuntali on viibinud paljudes maailma jõukohtades: Indias, Lõuna-Ameerikas, Krimmis, Altais, Baikali ääres, Baltimaades. Ta ütleb, et on aidanud mitmeid kuulsusi Venemaal ja mujal, samuti on ta hoidnud ära perede lagunemisi, tervendanud täiskasvanuid ja lapsi ning päästnud krahhist äriprojekte. Shakuntali on pühendunud ka heategevusele ning toetab seminaridega teenitud rahaga lastekodulapsi üle maailma. Viimase Eesti visiidi ajal külastas Shakuntali intellektipuudega noorte kodu – Maarja küla.
Shakuntali on veendunud, et kõik vaimsed õpetused ja religioonid on pärit ühisest algallikast ning on suunatud inimese täiuslikumaks saamisele.
«Inimese edu pant on positiivsus, märgake üksteises head ja ilusat ning väljendage seda nii sõnade kui tegudega“ - nõnda kõlab Shakuntali moto. Ja ta ütleb justkui selle kinnituseks: „Eesti on väike, aga võimas maa. Ja kui ilusad naised siin on!“
