Mulgimaa naise üheksa ametit - kümnes jooga
Heledais rõivais õbluke joogatreener Eha Kooser kõneleb tunnis kõlava, kuid eriliselt sugestiivse häälega. „Ommm...“ kaigub mantra üle avara treeningsaali. Endine õppejõud ja kooliõpetaja ning elupõline mesinik paneb ennast kuulama ka joogameistrina!
Tekst: Kristel Rõss, Naistelehe Nipiraamat (2012) Foto: Aldo Luud
Ametivahetus ei tulnud Eha ellu siiski päris vabatahtlikult. EPAs aspirantuuri lõpetanud naine oli ühel heal päeval tööta, sest loomakasvatuse õpetajaid lihtsalt enam ei vajatud.
„Pakkusin ennast kõigise ametitesse, mida kunagi pidanud olin, küll raamatupidajaks, zootehnikuks, bioloogiaõpetajaks ja majandustöötajaks, kuid sain igalt poolt eitava vastuse. Lõpuks ütlesin pojale, et hakkan kasvõi koristajaks,” kõneleb Eha. Paraku nii läkski – kõrgharidusega naine hakkas koristama nelja suurt objekti, nende hulgas ka koolimaja, kus ta oli ise õppinud ja kümme aastat ka pedagoogi leiba maitsnud.
Tookord visati selle üle omajagu naljagi – et koolis töötavad kõrgharidusega koristajad. Ja kui Eha samas õppeasutuses õppealajuhataja kohale kandideeris (aga ikka edutult), levis kõlakas, et koristajad pürivad juhtkonda.
Tasapisi küpses naises teadmine, et kui ta oma senise haridusega ja „kõrges vanuses“ (ta oli siis 48-aastane) enam kusagile mujale kui koristajaks ei kõlba, tuleb õppida midagi uut. „Muidugi vajasin eneseteostust! Mulle meenus, et käisin kunagi massaažikursustel ja seal oli ju päris vahva...“
Otsis tööd, leidis filosoofia
Nii juhtuski, et söakas Viljandimaa naine kauples end keset talve poole kursuse pealt Martin Ilvese massaažikooli pealinnas. „Kinnitasin, et suudan järele õppida küll!“ meenutab Eha tollast meelekindlust.
Ühel õhtul kell seitse oli tunniplaanis joogatrenn. „Tundsin ennast kohutavalt väsinuna, sest olin tulnud Tallinnasse varahommikul kella kuuese bussiga,“ tunnistab Eha.
Kohusetunne sundis naise siiski kohale, puusaliigese valu trotsides ja haiget jalga järgi lohistades. “Istusin seal nagu jahukott ja sain aru, kui viletsas seisus olen. Õpetaja küsis: miks sa tulid? “Ma tahan kaua noor olla,” paiskas Eha välja esimese mõtte, mis pähe tuli.
Meditatsiooni ajal tunni lõpus aga toimus plahvatuslik muutus: pisarad hakkasid voolama ja hing justkui avanes. “Ma tahan saada Kundalini jooga õpetajaks!” teatas Eha iseendalegi üllatuseks. Ja vapper naine hakkas selle nimel tegutsema!
"Kas sa oled hulluks läinud - tahad saada joogaõpetajaks?! Kas sa ikka mõtled ka?“ ei mõistnud Eha abikaasa tookord naise meelemuutust mitte üks põrm. „Vastasin ausalt, et ega ei mõtle küll. Sest mul ei ole midagi mõelda - ma justkui oleksin kogu elu selles suunas liikunud.“
Kui inimene seab endale eesmärgi, ei ole raha kunagi piirav faktor, teab Eha. Ta jätkas koristamist mitme koha peal ja leidis võimaluse joogaõpinguteks välismaal. Ülemaailmsel Kundalini jooga festivalil Lõuna-Prantsusmaal leidis ta endale õpetaja.
„Jõudsin pool-juhtumisi töötuppa, kus guru Dev Singh õpetas iidset tervendamiskunsti Sat Nam Rasayan. Guru vaatas mulle nii sügavalt silma… See oli spirituaalne tõmme!”kõneleb naine.
Eha ütleb, et guru elab tema südames. „Kui palun õpetajalt abi, on ta kohe kohal. Joogafilosoofia ütleb, et kõik on üks: sulle ei ole saladuseks, mis toimub teise hinges, aga sa pead tahtma seda vaadata,” selgitab ta.
Ka esimene õpilane ilmus Eha ellu ise. Ühel päeval helises telefon ja meeshääl küsis: “Teed siis joogat või?” „Teen ikka,“ vastas vastne õpetaja. Kohtumisel vaatas noormees Ehat kuidagi altkulmu, kuid hakkas siiski tunnis käima. Alles hiljem tunnistas õpilane Ehale, et olevat ta ühe teise joogaõpetajaga segi ajanud.
Täna on Eha joogatreenerina juba päris tuntud nii kodukandis Vana-Võidus, Viljandis kui ka Tartus. Mida on jooga Eha elus muutnud? „Kõigepealt seda, et olen võtnud endale vastutuse oma elu eest: olen ise nii oma õnne kui ka õnnetuse sepp,“ vastab ta. Eha sõnastab veel teisegi olulise tõe: sul on alati võimalik midagi iseenda ja oma tervise heaks teha.
Eha avaldab, et tema tervis hakkas logisema juba 30. eluaastate keskel.“Tööd oli palju ja raha vähe, lapsed olid mürsikueas ja minu esimene abielu lagunes, hingel oli nii palju täitumata soove,” loetleb Eha põhjusi, mille pärast süda jupsima hakkas.
Kui ta tookord päris arstidelt, mida ta saaks ise enda heaks teha, kõlas karm vastus – mitte midagi. Aga alati saab! Muidugi on Ehal praegugi tervisehädasid, nii näiteks on opereeritud tema vasakut puusaliigest ja tulevikus võib sama saatus oodata ka paremat puusaliigest. Aga ta rõhutab, et on üks väga oluline vahe – tema olemus ei ole enam haige.
“Minu hingeharmoonia ja positiivsus on niivõrd võimsalt arenenud, et seda on raske sõnades kirjeldada,” ütleb kvalifitseeritud joogaõpetaja. Keha kulub ju ajaga paratamatult, kuid tähtis on see, et hing ja meel jääksid terveks ega kibestuks.
Eha igapäevaellu (suvel vähem, talvel rohkem) kuuluvad ka hingamisharjutused ja mediteerimine. „Füüsiliste harjutuste eesmärk on avada meeled ja viia keha seisundisse, kus oled mediteerimiseks valmis. Kui valitsed oma keha õige hingamise abil, voolab ka energia vabalt,“ selgitab ta.
Eha ütleb, et praegu, küpsemas eas, saab ta olla tema ise, varem vormisid teda ikka teised: kool, pere, ühiskonda. “Nüüd elan oma elu!“ ütleb ta.
Nooruslik naine on juba neljakordne vanaema, vanim lapselaps on 13-ja noorim 8-aastane. “Sain emaks väga noorelt – nädal pärast esimese lapse sünnitamist pidasin 18. sünnipäeva,” ütleb Eha. Nii ongi tema vanem tütar juba 37, noorem saab 34 ning poeg on 27-aastane.
Naise kõrval on tema teine abikaasa Leo, kellega Eha tunneb tugevat hingesugulust, hoolimata väga erinevast maailmavaatest. „Abielu – see ongi kõige võimsam jooga. See on liit, kus kaks inimest õpivad kogu elu, kuidas olla õnnelik ja pakkuda sama tunnet kaasale. Vaat see on elukestev õpe, mille diplomil seisab - "küps armastaja", kui selle saavutad, muutub väärtuseks isegi see, mis sulle kaaslase juures ei meeldi,“selgitab Eha.
Joogi „esmaabi“: küüslauk, sibul, ingver ja mesi
Muuseas on Eha veel ka veendunud mahe-aednik, ta loobus taimemürkide kasutamisest, kui tajus, kui hävitavalt mõjuvad need tervisele.
„Muide, kuulus lause – oled see, mida sööd – pärinebki “Joogasuutrast”, kogu Ayurveda ja Kundalini jooga filosoofia tugineb sellele,“ ütleb Eha. Aedviljade kasvatamine sobitub suurepäraselt joogamaailma, sest taimetoitlus on üks joogide eesmärkidest ning toitu peetakse peamiseks ravimiks. Joogide kolm kõige tähtsamat aiasaadust on aga küüslauk, sibul ja ingver.
Juba 30 aastat peab Eha mesilasi – kahe majapidamise peale on neil kaasaga kokku 32 mesilasperet. „Seda on on ilmselgelt liiga palju, tegelikult oleks paras koormus umbes nii kuus peret,“ ohkab Eha.
Lisaks kõigele muule on väsimatu naine aastaid juhtinud ka korteriühistut Vana-Võidus. “Vanasti öeldi: üheksa ametit, kümnes nälg. Mul on üheksa ametit, aga kümnes ei ole õnneks nälg, vaid jooga,” tavatseb Eha naljatada. Lisaks kõigele muule õpib tegus naine veel ka lastejooga õpetajaks.
Eha ei salga, et temagi esindab kiirustavat elustiili, sest tihtipeale on tal tuli takus ja aega napilt. „Aga oluline on see, et sa ei teeks tööd vastumeelselt, hambad ristis, nagu tüüpiline eestlane. Ole toimekas, aga ära pinguta üle ega kaota rõõmsat meelt – kõige tähtsam on suhtumine!“ ütleb ta justkui iseendale.
Ja pealegi – kui teed tööd, mis kosutab hinge ja rõõmustab südant, küllap siis ka raha tuleb. Aga kui sead endale tulu teenimise peamiseks eesmärgiks, hakkavad kummitama pidev rahulolematus, stress ja rahahädad.
Joogaõpetajana ei kipu Eha kedagi õpetama ega kellegi isiklikke probleeme lahendama, pigem õpib ta ise oma õpilastelt. Kundalini jooga peamine eesmärk ogi ju avardada teadvust. “Esiteks ma oskan ma nüüd vaadata iseendasse. Areneb intuitsioon ehk ette tunnetamine. Ka vägi ja ravivad oskused antakse inimesele selleks, et ta arendaks iseennast. Mõni teeb sellest äri: ta ehk aitab teisi, aga iseennast ju hävitab. Keegi ei saa elada teise inimese elu,” mõtiskleb Eha.
„Mis on elu mõte?“ küsib Eha. Ja vastab: “Elu mõte on elu ise. Ja meie ainuke sünnipärane õigus on olla õnnelik.”
- Kuidas Ehast sai mesinik
Väikese tüdrukuna Eha mesilasi ei sallinud. „Et isa oli mesinik, sain alalõpmata nõelata, nii et silmad olid pidevalt rullis,“ naerab ta.
Kui Eha oli 23, suri isa otamatult. „Vend tahtis mesitarud maha müüa, aga kõigile üllatuseks teatasin mina, et hakkan ise mesinikuks. See oli esimene kord pärast isa surma, mil nägin ema naermas,“ meenutab naine.
Nii saigi Eha mesiniku-karjäär alguse armastusest isa vastu. Tänaseks on ta õppinud ka ise seda tööd kogu südamest armastama. 50 aastat vanad isa mesilastarud on aga siiani mesilindudele koduks.
- Kuidas Eha tülitseb
Joogi on tasakaalus inimene, kes valitseb oma emotsioone. Ta ei kritiseeri, aga analüüsib. Kui Eha saab pahaseks, jääb ta lihtsalt vait. “Pean karjumist alandavaks. Jään vait, sest analüüsin sisimas, kas öelda õiged sõnad või jätta üldse ütlemata,” vastab Eha. Joogatarkus kõlab järgmiselt: kui sa pead ütlema teisele inimesele midagi halba, jäta see homseks, ära riku tänast päeva. Kui homne päev koidab, mõtle järele, kas peaksid tolle päeva ära rikkuma. Igat halba asja saab öelda ka positiivselt, aga see võtab natuke aega – et muuta afirmatsioon positiivseks.
- Kuidas Kundalini jooga mõjub
Kundalini jooga on joogaliikidest võimsaim, sest ühendab nii hingamis- kui ka füüsilisi harjutusi, mantraid ja meditatsiooni. See kõik aitab hoida vaimset tasakaalu ja tõsta energiataset, selgitab Eha.
Tema sõnul toodi Kundalini jooga tarkused toodi avalikkuse ette selleks, et aidata narkomaane. Teatavasti tekitab narkootikum organismis heaolutunde, nii nagu ka alkohol ja sigaretid. Aga inimene võib ka ise oma keha kahjustamata lihtsa hingamistehnika abil tekitada heaolutunnet – vabanevad endorfiinid ja immuunsüsteem muutub tugevamaks.
.