Silm kui täiuslik tervise peegel
Intervjuu Maire Alksnisega (Anne Veskimeister, Terviseleht 04.08.04)
Iridodiagnostika on ekspressmeetod, mille abil on võimalik saada kiiresti täielik ettekujutus inimese tervislikust seisundist. Ta ei peegelda ainult üldiseid muutusi, vaid inimest on võimalik diagnoosida kõikide organsüsteemide järgi.
Dr Aleksnis, mis ajast sellist meetodit on kasutatud?
Iridodiagnostika pole midagi uut, seda väga vana meetodit pole meie arstidele kunagi ülikoolis õpetatud, kuna nõukogude ajal oli see mõeldud üksnes kinnistes süsteemides (KGB, siseministeerium jne) kasutamiseks, laiemale üldsusele aga üldse keelatud.
Ajalooliselt oli kõige esimene algallikas, kus hakati üldse rääkima sellest, et silma järgi on võimalik diagnoosida, Ungaris. Seal aga jäi see meetod unarusse ja hiljem hakkasid idamaade arstid seda edasi arendama. Maailmas on praegu väga palju iridodiagnostika koolkondi: lisaks Venemaale ka Prantsusmaal, Kanadas ja Poolas. Poolas näiteks on olemas kliinik, kus kasutatakse diagnoosimisel ainult iridodiagnostikat, ravis kasutatakse väga edukalt teisi alternatiivmeditsiini meetodeid (homöopaatia, akupunktuur, mittetraditsioonilised massaažid, ka arvutiprogrammid, millega mõõdetakse siseorganite tööd jne).
Kus teie seda meetodit õppisite?
Õppisin seda professor J. Velhoveri juures Moskvas. Venemaa tervishoiuministeerium on kuulutanud iridodiagnostika ametlikuks diagnostikameetodiks ja nende põhimõtte järgi peaks oskama iga arst selle lihtsa aparaadiga diagnoosida. See lihtsustaks tunduvalt arstide tööd ja annaks ka haigele paremaid tulemusi, sest aja- ja rahaline kulu on väga väike.
Kuidas käib silma iirise ehk vikerkesta järgi diagnoosimine?
Iridodiagnostika põhimõte seisneb selles, et haigest elundist tulevad närviimpulsside kaudu signaalid meie peaaju keskustesse ja sealt tuleb närvirakkude kaudu impulss edasi silma ning peegeldub silma vikerkestas. Viimane on jaotatud topograafiliselt sektoriteks ja tasanditeks – näiteks ümber silmatera on maopiirkond, siis tuleb soolestik, järgmine ring on selgroog jne. Seega, igale konkreetsele organile, ka selgroole ja liigestele, on topograafiliselt kindel koht meie silma vikerkestal ja nähes iridoloogilisi märke, mis viitavad haiguslikele nähtudele konkreetses sektoris, on võimalik hinnata siseelundi seisundit. Kui me näeme ühele elundile vastavas kohas muutusi, siis on selge, et seal on olemas haigusprotsess, mis on nähtav ka juba siis, kui inimene veel seda ise ei tunneta. Näiteks kui soolestiku sektor on väljaveninud, värvilt muutunud, siis tähendab see, et seedetrakt on saastunud – see tähendab, et kõigepealt tuleks korrastada seedeprotsesse.
Silma vikerkestast on võimalik välja lugeda ka seda, kui inimesel on eelsoodumus ühele või teisele haigusele, mis võib välja lüüa alles 10-15 aasta pärast. Samuti peegelduvad silmades iridoloogilised märgid läbipõetud haigustest (näiteks kui inimene on kopsupõletiku läbi põdenud, on kopsutsoonis näha vana põletiku jäljed.)
Silma jäävad täiesti erinevad märgid olenevalt sellest, kas protsess on värske, äge või vana. Kui organismi puhastada ja tervistada, siis võib ka uuesti silma vaadates näha, et organism ongi hakanud puhastuma.
Kuidas te seda siis näete?
Selleks on organismi saastumise iridoloogilised märgid – näiteks nn laguunid näitavad ägedat haigust. Neid märke on näha ka sügavuti ja mida sügavam see laguun on, seda sügavam on ka haigusprotsess. Kui need märgid vähenevad või kaovad, näitabki see organismi tervistumist.
Puhastumine on väga vajalik selleks, et meie rakutasemeline reaktsioon ei oleks hapu, vaid muutuks neutraalseks – kui ravimite kasutamise, saastunud vee või õhu toimel või halva seedimise tagajärjel on organism saastunud, tuleb organism saasteainetest vabastada, alles siis saab paranemisprotsess alata. Pärast ravimite kasutamist tuleks alati teha põhjalik organismi puhastus. Mina kui arst ei soovita seda teha nälgimis- või veejoomiskuuride kaudu või soolestiku mehaanilise puhastamise teel (klistiirid, loputused).
Nii et paastulaagreid te ei soovita?
Paastulaagrites pole alati sajaprotsendiline nälgimine, seda peab oskama väga hästi läbi viia, sest rakud ei tohi nälgida. Biokeemiliselt on rakk niiviisi üles ehitatud, et peab kogu aeg toitu saama. Kui rakk ei saa vahepeal mineraal- ja toitaineid ja vitamiine, siis pärast hakkab ta väga palju nõudma, ennast taastama ja inimene hakkab liiga palju sööma ja saastab ennast seega jälle uuesti. Kolme kuu pärast on organism täpselt sama saastunud kui enne seda. Seetõttu on palju targem normaalselt, aga õieti toituda (kasutades palju juur- ja puuvilju), samaaegselt puhastades organismi looduslike ainete abil. Mina hindan ühe hiina tootja preparaate, mille hulgas on väga head organismi puhastavad vahendid, nagu kaksiktselluloos, nn saledustee ja antilipiidne tee. Saledustee ei lase rasvarakkudel naha alla koguneda ja stimuleerib väga hästi soolestiku tööd.
Samas on palju räägitud sellest, et inimene peaks eelistama neid toitaineid ja taimi, mis kasvavad talle võimalikult lähedal – miks peaks me kasutama teisest maailma otsast toodud preparaate, kui meie oma loodusestki nende analooge leida võib?
Kui meie teadlased oleksid Eestis võimelised samasuguse tehnoloogia käivitama kui näiteks hiinlastel maisist toodetud kaksiktselluloosi valmistamine, siis miks mitte. Aga meie teadlased pole seda teinud.
Tänapäeva inimesele, kes soovib oma tervist säilitada, tuleb pakkuda ravimtaimi sellisel kujul (kapslid, tabletid), et poleks vaja tarvitada liitrite viisi teesid ja leotisi. Kui üks kapsel sisaldab homöopaatia põhimõttel kõiki väärtuslikke aineid, on seda praeguse elutempo juures kõigil mugav kasutada.
Iridodiagnostika on ekspressmeetod, mille abil on võimalik saada kiiresti täielik ettekujutus inimese tervislikust seisundist. Ta ei peegelda ainult üldiseid muutusi, vaid inimest on võimalik diagnoosida kõikide organsüsteemide järgi.
Dr Aleksnis, mis ajast sellist meetodit on kasutatud?
Iridodiagnostika pole midagi uut, seda väga vana meetodit pole meie arstidele kunagi ülikoolis õpetatud, kuna nõukogude ajal oli see mõeldud üksnes kinnistes süsteemides (KGB, siseministeerium jne) kasutamiseks, laiemale üldsusele aga üldse keelatud.
Ajalooliselt oli kõige esimene algallikas, kus hakati üldse rääkima sellest, et silma järgi on võimalik diagnoosida, Ungaris. Seal aga jäi see meetod unarusse ja hiljem hakkasid idamaade arstid seda edasi arendama. Maailmas on praegu väga palju iridodiagnostika koolkondi: lisaks Venemaale ka Prantsusmaal, Kanadas ja Poolas. Poolas näiteks on olemas kliinik, kus kasutatakse diagnoosimisel ainult iridodiagnostikat, ravis kasutatakse väga edukalt teisi alternatiivmeditsiini meetodeid (homöopaatia, akupunktuur, mittetraditsioonilised massaažid, ka arvutiprogrammid, millega mõõdetakse siseorganite tööd jne).
Kus teie seda meetodit õppisite?
Õppisin seda professor J. Velhoveri juures Moskvas. Venemaa tervishoiuministeerium on kuulutanud iridodiagnostika ametlikuks diagnostikameetodiks ja nende põhimõtte järgi peaks oskama iga arst selle lihtsa aparaadiga diagnoosida. See lihtsustaks tunduvalt arstide tööd ja annaks ka haigele paremaid tulemusi, sest aja- ja rahaline kulu on väga väike.
Kuidas käib silma iirise ehk vikerkesta järgi diagnoosimine?
Iridodiagnostika põhimõte seisneb selles, et haigest elundist tulevad närviimpulsside kaudu signaalid meie peaaju keskustesse ja sealt tuleb närvirakkude kaudu impulss edasi silma ning peegeldub silma vikerkestas. Viimane on jaotatud topograafiliselt sektoriteks ja tasanditeks – näiteks ümber silmatera on maopiirkond, siis tuleb soolestik, järgmine ring on selgroog jne. Seega, igale konkreetsele organile, ka selgroole ja liigestele, on topograafiliselt kindel koht meie silma vikerkestal ja nähes iridoloogilisi märke, mis viitavad haiguslikele nähtudele konkreetses sektoris, on võimalik hinnata siseelundi seisundit. Kui me näeme ühele elundile vastavas kohas muutusi, siis on selge, et seal on olemas haigusprotsess, mis on nähtav ka juba siis, kui inimene veel seda ise ei tunneta. Näiteks kui soolestiku sektor on väljaveninud, värvilt muutunud, siis tähendab see, et seedetrakt on saastunud – see tähendab, et kõigepealt tuleks korrastada seedeprotsesse.
Silma vikerkestast on võimalik välja lugeda ka seda, kui inimesel on eelsoodumus ühele või teisele haigusele, mis võib välja lüüa alles 10-15 aasta pärast. Samuti peegelduvad silmades iridoloogilised märgid läbipõetud haigustest (näiteks kui inimene on kopsupõletiku läbi põdenud, on kopsutsoonis näha vana põletiku jäljed.)
Silma jäävad täiesti erinevad märgid olenevalt sellest, kas protsess on värske, äge või vana. Kui organismi puhastada ja tervistada, siis võib ka uuesti silma vaadates näha, et organism ongi hakanud puhastuma.
Kuidas te seda siis näete?
Selleks on organismi saastumise iridoloogilised märgid – näiteks nn laguunid näitavad ägedat haigust. Neid märke on näha ka sügavuti ja mida sügavam see laguun on, seda sügavam on ka haigusprotsess. Kui need märgid vähenevad või kaovad, näitabki see organismi tervistumist.
Puhastumine on väga vajalik selleks, et meie rakutasemeline reaktsioon ei oleks hapu, vaid muutuks neutraalseks – kui ravimite kasutamise, saastunud vee või õhu toimel või halva seedimise tagajärjel on organism saastunud, tuleb organism saasteainetest vabastada, alles siis saab paranemisprotsess alata. Pärast ravimite kasutamist tuleks alati teha põhjalik organismi puhastus. Mina kui arst ei soovita seda teha nälgimis- või veejoomiskuuride kaudu või soolestiku mehaanilise puhastamise teel (klistiirid, loputused).
Nii et paastulaagreid te ei soovita?
Paastulaagrites pole alati sajaprotsendiline nälgimine, seda peab oskama väga hästi läbi viia, sest rakud ei tohi nälgida. Biokeemiliselt on rakk niiviisi üles ehitatud, et peab kogu aeg toitu saama. Kui rakk ei saa vahepeal mineraal- ja toitaineid ja vitamiine, siis pärast hakkab ta väga palju nõudma, ennast taastama ja inimene hakkab liiga palju sööma ja saastab ennast seega jälle uuesti. Kolme kuu pärast on organism täpselt sama saastunud kui enne seda. Seetõttu on palju targem normaalselt, aga õieti toituda (kasutades palju juur- ja puuvilju), samaaegselt puhastades organismi looduslike ainete abil. Mina hindan ühe hiina tootja preparaate, mille hulgas on väga head organismi puhastavad vahendid, nagu kaksiktselluloos, nn saledustee ja antilipiidne tee. Saledustee ei lase rasvarakkudel naha alla koguneda ja stimuleerib väga hästi soolestiku tööd.
Samas on palju räägitud sellest, et inimene peaks eelistama neid toitaineid ja taimi, mis kasvavad talle võimalikult lähedal – miks peaks me kasutama teisest maailma otsast toodud preparaate, kui meie oma loodusestki nende analooge leida võib?
Kui meie teadlased oleksid Eestis võimelised samasuguse tehnoloogia käivitama kui näiteks hiinlastel maisist toodetud kaksiktselluloosi valmistamine, siis miks mitte. Aga meie teadlased pole seda teinud.
Tänapäeva inimesele, kes soovib oma tervist säilitada, tuleb pakkuda ravimtaimi sellisel kujul (kapslid, tabletid), et poleks vaja tarvitada liitrite viisi teesid ja leotisi. Kui üks kapsel sisaldab homöopaatia põhimõttel kõiki väärtuslikke aineid, on seda praeguse elutempo juures kõigil mugav kasutada.
