Kaupo Saue: armastus võib suhtes ajapikku kasvada
("Naisteleht", 24. jaan. 2014, tekst: Kristel Rõss, fotod: Aldo Luud)
„Lapse sünd, abielu – see kõik tuli nii äkki, olin alles poisike ja korraga selline vastutus,“ meenutab psühholoog Kaupo Saue oma suhte konarlikku algust. Aga täna, 35. pulma-aastapäeva eel teatab ta, et abielu on parim, mis temaga elus juhtunud.
„Elame niisama, milleks seda väikekodanlikku jama vaja on...“ püüdis 20-aastane Kaupo oma vabadust päästa. Aga tollases ühiskonnas ei olnud see hea toon, et laps sünnib väljaspool abielu.
Ka 21-aastaselt isaks saada oli paras ehmatus. „Samal õhtul, kui tõin abikaasa ja poja haiglast koju, kutsusin naabripoisi külla ja jõin ennast purju, selle asemel et hoida oma naise kätt,“ kõneleb mees (55) avameelselt.
„Ma ei olnud ju veel iseennastki leidnud ja juba oli mul perekond,“ mõistab Kaupo tollast seisundit. „Hakkasin oma naise väärtustest alles ajapikku aru saama ja teda sügavalt armastama. Võibolla olen aeglase arenguga,“ naerab ta. Ja mis on psühholoog Kaupo ja pedagoog Helle puhul kõige toredam – nende armastus ja hoolimine ajas aina kasvavad!
Et poeg Marko (35) ja tütar Maarja (32) on ammu iseseisvunud, saavad abikaasad pühenduda teineteisele. Maarja elab Pariisis ja töötab dirigent Paavo Järvi isikliku assistendina, pojal on oma ettevõte sotsiaalmeedia valdkonnas.
Väike inimene, suured probleemid
Kaupo läheb mõtetes tagasi aega, mil tema elus valitses totaalne rahulolematus. „Ma ei olnud rahul ei iseenda, oma abielu, töö ega palgaga,“ tõdeb ta. TPIsse läks ta õppima peamiselt selleks, et pääseda sõjaväest. Inseneritöö telefoni keskjaamas ei istunud talle mitte üks põrm.
Noor mees otsis väljapääsu, et olla parem mees oma naisele ning isa oma väikesele pojale ja tütrele. Kuid kõigepealt tuleb meil alati päästa ennast. Ta leidis lahenduse, nimelt asus ta Tartu Ülikoolis õppima psühholoogiat.
„Et seesmiselt kasvada, selleks tulebki midagi uut õppida. Kui oled seesmiselt väike, paistavad probleemid tohutu suurtena. Aga kui ise kasvad, ja muutud teadlikumaks, muutuvad probleemid väiksemaks,“ räägib ta täna staažika psühholoogina. Stressi hea külg ongi see, et ta paneb inimese tegutsema, otsima väljapääsu.
Kaupo lõpetas ülikooli kiitusega – see saavutus toitis tublisti tema enesehinnangut. Ja kui tal õnnestus saada nõustajana tööle ülikooli kutsenõustamise kabinetis, hakkas ta end tundma kindlamal pinnal. Pärast hingelähedasema töö leidmist muutus kohe ka kodune olukord rõõmsamaks, mäletab ta.
„Kui inimese enda sees läheb lahedamaks, kajastub see alati ka suhetes,“ rõhutab Kaupo. Kes on iseennast leidnud või vähemasti liiigub sinnapoole, sellel on lihtsam ka teisi mõista. „Kui oled oma probleemidega kimpus, muutud teiste suhtes hoolimatuks, liiga kriitiliseks ja hukkamõistvaks,“ möönab mees.
Kaupole meeldib ütlemine: „Kui ma tegelen kellegi hukkamõistmisega, ei ole mul aega teda armastada.“ Just seepärast ongi ääretult oluline puhastada oma meelt asjatutest kriitilistest mõtetest ja leida üles sisemine vaikus ja õnnetunne. Sellest sünnib kasu mitte ainult sulle endale, vaid ka lähedastele.
Kaupo toob enda elu raskeimast ajast näite, mida ta on südamest kahetsenud ja pojaltki ammu vabandust palunud. „Meil oli väike tiibeti terjer Nublu, kellega pidid lapsed õues käima, nende ülesanne oli ka puhastada elutoa vaipa koerakarvadest. Olime kokku leppinud, vaiba eest hoolitsemine on laste rida, aga see ei toiminud. Küllap oli see siiski nn ühepoolne kokkulepe. Ühel korral aga katkes kannatus ja lõin oma poega rihmaga. Täielik pedagoogiline pankrot ja isana läbikukkumine,“ kõneleb ta ausalt. Kui stressitase on kõrge, toimubki ülereageerimine, lisab ta.
Kaupol on pojaga väga head suhted, aga ta tunnistab, et kannab siiani väikest süütunnet hinges. Samas mõistab ta, et tuleb osata ka endale andeks anda – ta oli tol hetkel ja tolles seisundis nii hea isa, kui suutis.
Oma töös näeb Kaupo, et sageli kipuvad just mehed tööpingeid koju kaasa tooma, nii et lähedaste osaks saavad teenimatud etteheited ja vihapursked. Kui mees on kodus kogu aeg sünge ja torssis, tekib suhtes naisega emotsionaalne distants. Ja kui hingelist lähedust enam pole, ei taha naine enam mehega armatseda, mehel võib tekkida armuke ja suhe lagunebki – sellised lood avanevad nõustamisel.
Psühholoogina on Kaupo kokku puutunud juhtumitega, kus üks abikaasadest kaotab teise suhtes sensuaalse huvi, lõpetab intiimsuhted ja ei vaevu teisele poolele põhjendama, miks. Teine pool jääb sageli pikalt kannatama asjade lahtirääkimatuse tõttu. Lahku kolimist takistavad aga sageli majanduslikud sidemed ja hirm üksi hakkamasaamise ees. Suhtenõustamine seisnebki siis rääkimise ja teieneteisemõistmise soodustamises- kui veel on midagi, mida päästa.
Kasta armastust, et see õitseks
Kaupole ei meeldi väljend, et armastuse säilitamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva, pigem ütleb ta: „Selleks et armastus õitseks, tuleb seda hoolikalt kasta.“ Kastmine aga algab meie meeles, sellest, kuidas mõtleme teisest inimesest. Õnneks on meile kõigile antud võime oma mõtteid valida. Omal ajal pani Kaupo kõrva taha vaimse guru Gunnar Aarma soovituse kallistada oma abikaasat mitu korda päevas. "Kes see siis kallistamist - elu meeldivamaid hetki, tööks nimetab," ei mõista Kaupo.
„Meile abikaasaga meeldib väga teineteist puudutada. Oleme seetõttu teiste kriitikatki kuulnud, et ise juba üle 50 ja ikka hoiavad käest kinni või musitavad teiste nähes, see ei olevat sobilik,“ naerab mees.
Tema sõnul on kummastav tõsiasi, et üsna paljud eakaaslased on seksist loobunud. „No kuule, meie vanuses on see naeruväärne, meil on lapsed juba ammu tehtud,“ arvatakse juba enne 50. eluaastat... „No ega siis nii vanad inimesed enam suudle,“ imestavad teised.
Kaupo aga peab füüsilist lähedust väga oluliseks. „Keha on hinge kodu, nii nagu me suhtume oma ja teise kehasse, suhtume ka hinge.“ Keha vajab hoolt ja tähelepanu! Kaupole tundub vahel, et plekist värvilisi autosid jumaldatakse palju enam kui teist inimest...
Kui vaigistada oma üleliia treenitud negatiivne meel, saadki abikaasat vaadata väärtustava pilguga. See saab toimuda vaid oma meelt tundma õppides. Kaupo on varem aeg-ajalt naljatamisi öelnud, et tema naisel on vaid üks puudus – tema mobiiliheli ei paita kõrva. Nüüd mõtleb ta oma naist vaadates: „Kuidas küll on mul vedanud, et minu kõrval on nii imeline inimene!“
Psühholoogina on Kaupo märganud, et ülikriitilist mõtlemist on liiga palju nii õnnetutes peredes kui õnnetutes organisatsioonides. Nii nagu paljudes peredes, nii algab ikka veel mitmetes kollektiivideski päev hommikuse pragamisega.
„Kui olen vahel mõne juhi tähelepanu juhtinud sellele, et ta oli kooslekut juhtides kriitiline, süüdistav ja hukkamõistev, on too olnud siiralt üllatunud. ”Mida, ma olen lihtsalt tulemustele orienteeritud ja osutan puudustele,” väidetakse. Fakt on, et sageli ei märka me iseenda negatiivset mõju, küll aga paneme tähele, et teised on negatiivselt häälestatud, kinnised ja ükskõiksed. Meeskond peegeldab juhti.
"Pere on esmane meeskond, samad asjad, mis surmavad armastuse peres, lagundavad ka organisatsioone,“ kinnitab Kaupo, kes treenib õnnelikumaks ja tulemuslikumaks nii meeskondi kui ka üksikisikuid rahvusvahelises Supervisiooni ja Coachingu Instituudis.
Õnneliku elu treenerilt Kaupolt on paslik pärida, miks jäävad pahatihti täitmata nn uusaasta lubadused stiilis „võtan kaalust alla, jätan suitsetamise maha, hakkan käima trennis, kuulan rohkem oma last, ei kritiseeri enam teisi jne?
„Sest me ei austa iseennast piisavalt, et pidada endale antud sõna,“ vastab ta. „See on libe tee, sest murdes endale antud sõna loovutame isiklikku väge. Kui ma pean endale antud sõna, siis see jõustab ja teeb õnnelikuks,“ lisab ta selgituseks.
Elutreeneri abi kasutamine õnnelikuma elu loomiseks on meie ühiskonnas tasapisi siiski juba levimas. „Ka sportlane saab paremaid tulemusi treeneri abiga, kes teda juhendab!“
Õnneliku elu nipid
Kaupo on sõlminud iseendaga kokkuleppe teha nädalas vähemalt kolm pooleteise tunni pikkust joogasessiooni. „Siis olen iseendaga rahul! Kui teen neli sessiooni, on hästi, kui viis, siis on väga hästi. Ma ei tohi ennast petta, sest siis langeb enesehinnang, “ kõneleb ta.
Veel andis mees endale 2 aastat tagasi lubaduse loobuda täielikult alkoholist, varem meeldis talle koos abikaasaga õhtusöögi kõrvale veini limpsida. „Ma armastan veini, aga vaimne areng ja truudus põhimõtetele on kõrgemad väärtused.
Kaupol on veel üks soovitus: kui tahad olla õnnelik, hoia kõhus natuke ruumi, täiskõht muudab loiuks ega lase nautida õnnetunnet. Ta oli kuu aega Poolas joogalaagris ja sõi ainult taimetoitu – enesetunne oli ülihea, kerge ja erk! Just joogalaagris koges ta, kui palju mõjutab toit inimese emotsionaalset seisundit.
Psühholoog sõnastab ka teise olulise nõuande: jälgi, mis toimub sinu peas ehk teisisõnu: proovi oma mõttemäsust distantseeruda. Selleks võta iga päev natuke aega mediteerimiseks: istu päevas kasvõi 10 minutit rahulikult vaikuses ja asjad hakkavadki paremini minema!
Õnnetunde loomiseks on ilmtingimata vaja leida ja välja arendada oma anne. Kõik on milleski andekad ja andekuse realiseerimine valmistab rõõmu.
„Mulle on oluline teha tööd, mis aitaks ja arendaks inimesi, et minu tegevusest sünniks teistele kasu, mitte kahju,“ sõnab ta.
Armastus ja eneseteostus on omavahel tihedasti seotud: kui genereerime positiivset energiat ühes süsteemis, kandub see paratamatult üle ka teise süsteemi. Kui võtame kodust õnne-energia kaasa, läheb ka tööl paremini. Ja vastupidi!
Read, mis Kaupo kirjutas hiljuti armastuse leidnud tütrele, väärivad meeldejätmist ka teistel: „Elu põhiülesanne pole leida inimene, keda armastada, vaid teha endast maksimaalselt armastav inimene.“
Ka 21-aastaselt isaks saada oli paras ehmatus. „Samal õhtul, kui tõin abikaasa ja poja haiglast koju, kutsusin naabripoisi külla ja jõin ennast purju, selle asemel et hoida oma naise kätt,“ kõneleb mees (55) avameelselt.
„Ma ei olnud ju veel iseennastki leidnud ja juba oli mul perekond,“ mõistab Kaupo tollast seisundit. „Hakkasin oma naise väärtustest alles ajapikku aru saama ja teda sügavalt armastama. Võibolla olen aeglase arenguga,“ naerab ta. Ja mis on psühholoog Kaupo ja pedagoog Helle puhul kõige toredam – nende armastus ja hoolimine ajas aina kasvavad!
Et poeg Marko (35) ja tütar Maarja (32) on ammu iseseisvunud, saavad abikaasad pühenduda teineteisele. Maarja elab Pariisis ja töötab dirigent Paavo Järvi isikliku assistendina, pojal on oma ettevõte sotsiaalmeedia valdkonnas.
Väike inimene, suured probleemid
Kaupo läheb mõtetes tagasi aega, mil tema elus valitses totaalne rahulolematus. „Ma ei olnud rahul ei iseenda, oma abielu, töö ega palgaga,“ tõdeb ta. TPIsse läks ta õppima peamiselt selleks, et pääseda sõjaväest. Inseneritöö telefoni keskjaamas ei istunud talle mitte üks põrm.
Noor mees otsis väljapääsu, et olla parem mees oma naisele ning isa oma väikesele pojale ja tütrele. Kuid kõigepealt tuleb meil alati päästa ennast. Ta leidis lahenduse, nimelt asus ta Tartu Ülikoolis õppima psühholoogiat.
„Et seesmiselt kasvada, selleks tulebki midagi uut õppida. Kui oled seesmiselt väike, paistavad probleemid tohutu suurtena. Aga kui ise kasvad, ja muutud teadlikumaks, muutuvad probleemid väiksemaks,“ räägib ta täna staažika psühholoogina. Stressi hea külg ongi see, et ta paneb inimese tegutsema, otsima väljapääsu.
Kaupo lõpetas ülikooli kiitusega – see saavutus toitis tublisti tema enesehinnangut. Ja kui tal õnnestus saada nõustajana tööle ülikooli kutsenõustamise kabinetis, hakkas ta end tundma kindlamal pinnal. Pärast hingelähedasema töö leidmist muutus kohe ka kodune olukord rõõmsamaks, mäletab ta.
„Kui inimese enda sees läheb lahedamaks, kajastub see alati ka suhetes,“ rõhutab Kaupo. Kes on iseennast leidnud või vähemasti liiigub sinnapoole, sellel on lihtsam ka teisi mõista. „Kui oled oma probleemidega kimpus, muutud teiste suhtes hoolimatuks, liiga kriitiliseks ja hukkamõistvaks,“ möönab mees.
Kaupole meeldib ütlemine: „Kui ma tegelen kellegi hukkamõistmisega, ei ole mul aega teda armastada.“ Just seepärast ongi ääretult oluline puhastada oma meelt asjatutest kriitilistest mõtetest ja leida üles sisemine vaikus ja õnnetunne. Sellest sünnib kasu mitte ainult sulle endale, vaid ka lähedastele.
Kaupo toob enda elu raskeimast ajast näite, mida ta on südamest kahetsenud ja pojaltki ammu vabandust palunud. „Meil oli väike tiibeti terjer Nublu, kellega pidid lapsed õues käima, nende ülesanne oli ka puhastada elutoa vaipa koerakarvadest. Olime kokku leppinud, vaiba eest hoolitsemine on laste rida, aga see ei toiminud. Küllap oli see siiski nn ühepoolne kokkulepe. Ühel korral aga katkes kannatus ja lõin oma poega rihmaga. Täielik pedagoogiline pankrot ja isana läbikukkumine,“ kõneleb ta ausalt. Kui stressitase on kõrge, toimubki ülereageerimine, lisab ta.
Kaupol on pojaga väga head suhted, aga ta tunnistab, et kannab siiani väikest süütunnet hinges. Samas mõistab ta, et tuleb osata ka endale andeks anda – ta oli tol hetkel ja tolles seisundis nii hea isa, kui suutis.
Oma töös näeb Kaupo, et sageli kipuvad just mehed tööpingeid koju kaasa tooma, nii et lähedaste osaks saavad teenimatud etteheited ja vihapursked. Kui mees on kodus kogu aeg sünge ja torssis, tekib suhtes naisega emotsionaalne distants. Ja kui hingelist lähedust enam pole, ei taha naine enam mehega armatseda, mehel võib tekkida armuke ja suhe lagunebki – sellised lood avanevad nõustamisel.
Psühholoogina on Kaupo kokku puutunud juhtumitega, kus üks abikaasadest kaotab teise suhtes sensuaalse huvi, lõpetab intiimsuhted ja ei vaevu teisele poolele põhjendama, miks. Teine pool jääb sageli pikalt kannatama asjade lahtirääkimatuse tõttu. Lahku kolimist takistavad aga sageli majanduslikud sidemed ja hirm üksi hakkamasaamise ees. Suhtenõustamine seisnebki siis rääkimise ja teieneteisemõistmise soodustamises- kui veel on midagi, mida päästa.
Kasta armastust, et see õitseks
Kaupole ei meeldi väljend, et armastuse säilitamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva, pigem ütleb ta: „Selleks et armastus õitseks, tuleb seda hoolikalt kasta.“ Kastmine aga algab meie meeles, sellest, kuidas mõtleme teisest inimesest. Õnneks on meile kõigile antud võime oma mõtteid valida. Omal ajal pani Kaupo kõrva taha vaimse guru Gunnar Aarma soovituse kallistada oma abikaasat mitu korda päevas. "Kes see siis kallistamist - elu meeldivamaid hetki, tööks nimetab," ei mõista Kaupo.
„Meile abikaasaga meeldib väga teineteist puudutada. Oleme seetõttu teiste kriitikatki kuulnud, et ise juba üle 50 ja ikka hoiavad käest kinni või musitavad teiste nähes, see ei olevat sobilik,“ naerab mees.
Tema sõnul on kummastav tõsiasi, et üsna paljud eakaaslased on seksist loobunud. „No kuule, meie vanuses on see naeruväärne, meil on lapsed juba ammu tehtud,“ arvatakse juba enne 50. eluaastat... „No ega siis nii vanad inimesed enam suudle,“ imestavad teised.
Kaupo aga peab füüsilist lähedust väga oluliseks. „Keha on hinge kodu, nii nagu me suhtume oma ja teise kehasse, suhtume ka hinge.“ Keha vajab hoolt ja tähelepanu! Kaupole tundub vahel, et plekist värvilisi autosid jumaldatakse palju enam kui teist inimest...
Kui vaigistada oma üleliia treenitud negatiivne meel, saadki abikaasat vaadata väärtustava pilguga. See saab toimuda vaid oma meelt tundma õppides. Kaupo on varem aeg-ajalt naljatamisi öelnud, et tema naisel on vaid üks puudus – tema mobiiliheli ei paita kõrva. Nüüd mõtleb ta oma naist vaadates: „Kuidas küll on mul vedanud, et minu kõrval on nii imeline inimene!“
Psühholoogina on Kaupo märganud, et ülikriitilist mõtlemist on liiga palju nii õnnetutes peredes kui õnnetutes organisatsioonides. Nii nagu paljudes peredes, nii algab ikka veel mitmetes kollektiivideski päev hommikuse pragamisega.
„Kui olen vahel mõne juhi tähelepanu juhtinud sellele, et ta oli kooslekut juhtides kriitiline, süüdistav ja hukkamõistev, on too olnud siiralt üllatunud. ”Mida, ma olen lihtsalt tulemustele orienteeritud ja osutan puudustele,” väidetakse. Fakt on, et sageli ei märka me iseenda negatiivset mõju, küll aga paneme tähele, et teised on negatiivselt häälestatud, kinnised ja ükskõiksed. Meeskond peegeldab juhti.
"Pere on esmane meeskond, samad asjad, mis surmavad armastuse peres, lagundavad ka organisatsioone,“ kinnitab Kaupo, kes treenib õnnelikumaks ja tulemuslikumaks nii meeskondi kui ka üksikisikuid rahvusvahelises Supervisiooni ja Coachingu Instituudis.
Õnneliku elu treenerilt Kaupolt on paslik pärida, miks jäävad pahatihti täitmata nn uusaasta lubadused stiilis „võtan kaalust alla, jätan suitsetamise maha, hakkan käima trennis, kuulan rohkem oma last, ei kritiseeri enam teisi jne?
„Sest me ei austa iseennast piisavalt, et pidada endale antud sõna,“ vastab ta. „See on libe tee, sest murdes endale antud sõna loovutame isiklikku väge. Kui ma pean endale antud sõna, siis see jõustab ja teeb õnnelikuks,“ lisab ta selgituseks.
Elutreeneri abi kasutamine õnnelikuma elu loomiseks on meie ühiskonnas tasapisi siiski juba levimas. „Ka sportlane saab paremaid tulemusi treeneri abiga, kes teda juhendab!“
Õnneliku elu nipid
Kaupo on sõlminud iseendaga kokkuleppe teha nädalas vähemalt kolm pooleteise tunni pikkust joogasessiooni. „Siis olen iseendaga rahul! Kui teen neli sessiooni, on hästi, kui viis, siis on väga hästi. Ma ei tohi ennast petta, sest siis langeb enesehinnang, “ kõneleb ta.
Veel andis mees endale 2 aastat tagasi lubaduse loobuda täielikult alkoholist, varem meeldis talle koos abikaasaga õhtusöögi kõrvale veini limpsida. „Ma armastan veini, aga vaimne areng ja truudus põhimõtetele on kõrgemad väärtused.
Kaupol on veel üks soovitus: kui tahad olla õnnelik, hoia kõhus natuke ruumi, täiskõht muudab loiuks ega lase nautida õnnetunnet. Ta oli kuu aega Poolas joogalaagris ja sõi ainult taimetoitu – enesetunne oli ülihea, kerge ja erk! Just joogalaagris koges ta, kui palju mõjutab toit inimese emotsionaalset seisundit.
Psühholoog sõnastab ka teise olulise nõuande: jälgi, mis toimub sinu peas ehk teisisõnu: proovi oma mõttemäsust distantseeruda. Selleks võta iga päev natuke aega mediteerimiseks: istu päevas kasvõi 10 minutit rahulikult vaikuses ja asjad hakkavadki paremini minema!
Õnnetunde loomiseks on ilmtingimata vaja leida ja välja arendada oma anne. Kõik on milleski andekad ja andekuse realiseerimine valmistab rõõmu.
„Mulle on oluline teha tööd, mis aitaks ja arendaks inimesi, et minu tegevusest sünniks teistele kasu, mitte kahju,“ sõnab ta.
Armastus ja eneseteostus on omavahel tihedasti seotud: kui genereerime positiivset energiat ühes süsteemis, kandub see paratamatult üle ka teise süsteemi. Kui võtame kodust õnne-energia kaasa, läheb ka tööl paremini. Ja vastupidi!
Read, mis Kaupo kirjutas hiljuti armastuse leidnud tütrele, väärivad meeldejätmist ka teistel: „Elu põhiülesanne pole leida inimene, keda armastada, vaid teha endast maksimaalselt armastav inimene.“
