Alateadvuse jõud: katkend Louise L. Hay raamatust "Jõud sinu sees" (Nebadon, 2004)
Meie alateadvus ei anna hinnanguid. Alateadvus võtab vastu kõik, mida ütleme, ja loob ennast vastavalt meie tõekspidamistele. Ta ütleb alati jah. Meie alateadvus armastab meid sedavõrd, et annab meile, mida nõuame. Valik on ometi meie. Kui valime vaesed tõekspidamised ja arusaamad, siis oletab alateadvus, et seda me tahamegi. Ta annab meile pidevalt just seda, kuni oleme valmis muutma oma mõtted, sõnad ja tõekspidamised paremaks. Me ei jää iial kinni, sest saame alati otsustada teisiti. On miljardeid mõtteid, mille hulgast valida.
Meie alateadvus ei erista tõde väärast ja õiget valest. Me ei taha ennast sugugi hukka mõista. Me ei taha endale öelda midagi sarnast, nagu "Oh ma vana lollpea", sest alateadvus korjab selle kõneluse enesega üles ja mõne aja pärast sa just tunnedki ennast sellisena. Kui sa ütled nii enda kohta korduvalt, muutub see sinu alateadvuses tõekspidamiseks.
Alateadvusel ei ole naljasoont ning on oluline, et sa seda teaksid ja sellest aru saaksid. Sa ei saa iseenda üle nalja heita ja arvata, et see midagi ei tähenda. Kui sa teed ennast maha, isegi soovist teravmeelitseda ja naljatada, võtab alateadvus seda tõena. Ma ei luba inimestel oma seminaridel rääkida mahategevaid nalju. Naljad võivad olla kasvõi siivutud, kuid mitte rahvust, sugu või mida iganes halvustavad.
Ära alaväärista ka teisi. Alateadvus ei tee vahet sinu ja teiste inimeste vahel. Ta kuuleb su sõnu ja usub, et räägid endast. Kui tahad järgmine kord kedagi kritiseerida, küsi endalt, miks. Sa näed teistes seda, mida endaski. Kritiseerimise asemel parem kiida teisi ja sa näed juba kuu aja pärast endaga toimunud suuri muutusi.
Pane tähele, kuidas räägivad üksildased, õnnetud, vaesed ja haiged inimesed. Milliseid sõnu nad kasutavad? Millist tõde nad tunnistavad? Kuidas nad räägivad oma tööst, elust, suhetest? Mida nad tulevikult ootavad? Teadvusta endale nende sõnu, kuid palun ära torma neile ütlema, et nad hävitavad oma kõneviisiga enese elu. Kasuta saadud teadmisi parem endaga kontakti loomiseks.
Kui sul on mingi haigus ja sa usud, et see on ravimatu ja et elu on halb, sest sinu puhul miski ei mõju, siis mis sellest arvata? Sa võid oma negatiivse elukäsituse vabaks lasta. Kinnita endale, et oled armastusväärne inimene, kes on väärt terveks saama, ja et sa tõmbad ligi kõike, mida on vaja paranemiseks füüsilisel tasandil. Tea, et oled valmis terveks saama ja sinu paranemine on kindel.
Paljud inimesed tunnevad ennast kindlalt siis, kui nad on haiged. See on see tüüp inimesi, kellel on raske öelda sõna ei. Ainus viis, kuidas nad seda teha saavad, on öeldes: "Ma olen liiga haige, et seda teha." See on suurepärane vabandus. Mäletan ühelt seminarilt naist, kellel on kolm korda vähki opereeritud. Ta ei suutnud kellegi palvele ära öelda. Ma leian, et paljud rinnavähki põevad naised ei suuda öelda ei, nad hoolitsevad kõigi, välja arvatud iseenda eest.
Ma kordan seda üha uuesti ja uuesti - iseenda armastamine on kõige tähtsam asi, mida sa üldse teha saad, sest kui sa ennast armastad, ei tee sa iseendale ega kellelegi teisele haiget.
Meie alateadvus ei erista tõde väärast ja õiget valest. Me ei taha ennast sugugi hukka mõista. Me ei taha endale öelda midagi sarnast, nagu "Oh ma vana lollpea", sest alateadvus korjab selle kõneluse enesega üles ja mõne aja pärast sa just tunnedki ennast sellisena. Kui sa ütled nii enda kohta korduvalt, muutub see sinu alateadvuses tõekspidamiseks.
Alateadvusel ei ole naljasoont ning on oluline, et sa seda teaksid ja sellest aru saaksid. Sa ei saa iseenda üle nalja heita ja arvata, et see midagi ei tähenda. Kui sa teed ennast maha, isegi soovist teravmeelitseda ja naljatada, võtab alateadvus seda tõena. Ma ei luba inimestel oma seminaridel rääkida mahategevaid nalju. Naljad võivad olla kasvõi siivutud, kuid mitte rahvust, sugu või mida iganes halvustavad.
Ära alaväärista ka teisi. Alateadvus ei tee vahet sinu ja teiste inimeste vahel. Ta kuuleb su sõnu ja usub, et räägid endast. Kui tahad järgmine kord kedagi kritiseerida, küsi endalt, miks. Sa näed teistes seda, mida endaski. Kritiseerimise asemel parem kiida teisi ja sa näed juba kuu aja pärast endaga toimunud suuri muutusi.
Pane tähele, kuidas räägivad üksildased, õnnetud, vaesed ja haiged inimesed. Milliseid sõnu nad kasutavad? Millist tõde nad tunnistavad? Kuidas nad räägivad oma tööst, elust, suhetest? Mida nad tulevikult ootavad? Teadvusta endale nende sõnu, kuid palun ära torma neile ütlema, et nad hävitavad oma kõneviisiga enese elu. Kasuta saadud teadmisi parem endaga kontakti loomiseks.
Kui sul on mingi haigus ja sa usud, et see on ravimatu ja et elu on halb, sest sinu puhul miski ei mõju, siis mis sellest arvata? Sa võid oma negatiivse elukäsituse vabaks lasta. Kinnita endale, et oled armastusväärne inimene, kes on väärt terveks saama, ja et sa tõmbad ligi kõike, mida on vaja paranemiseks füüsilisel tasandil. Tea, et oled valmis terveks saama ja sinu paranemine on kindel.
Paljud inimesed tunnevad ennast kindlalt siis, kui nad on haiged. See on see tüüp inimesi, kellel on raske öelda sõna ei. Ainus viis, kuidas nad seda teha saavad, on öeldes: "Ma olen liiga haige, et seda teha." See on suurepärane vabandus. Mäletan ühelt seminarilt naist, kellel on kolm korda vähki opereeritud. Ta ei suutnud kellegi palvele ära öelda. Ma leian, et paljud rinnavähki põevad naised ei suuda öelda ei, nad hoolitsevad kõigi, välja arvatud iseenda eest.
Ma kordan seda üha uuesti ja uuesti - iseenda armastamine on kõige tähtsam asi, mida sa üldse teha saad, sest kui sa ennast armastad, ei tee sa iseendale ega kellelegi teisele haiget.
