Eksklusiivne juubeliprogramm „Eesti 100” laupäeval, 19. mail! Romantiline Keila-Joa loss hümnide muuseumi ja pulmamoe näitusega ning võimas Maarjamäe ajalookeskus: Maarjamäe loss, filmimuuseum ja välimonumendid
Laupäeval, 19. mail kl 8.30 stardime Vanemuise alumisest parklast Eestimaa juubelituurile – looduskauni Keila-Joa suunas. Et sõit on üsna pikk, võtame aega ka kohviku-peatuseks.
Keila-Joal ootab meid kohalik giid, et tutvustada 1833. aastal rajatud neogooti stiilis ja kaunilt taastatud lossikompleksi Schloss Falli põnevat ajalugu. Kompleksi autor Hans von Stackenschneider oli historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal.
Esmalt paitab silma lossi imeline asukoht - orus voolab kärestikuline jõgi ja kuue meetri kõrguselt langeb kosk. Keila-Joa mõis tekkis juba Mõõgavendade ordu ajal ja kuulus Tallinna kindlusele. Eestlased nimetasid seda kohta Joa, sakslased aga Fall (wasserfall tähendabki tõlkes veejuga).
Maailmas ainulaadse hümnide muuseumi idee toetub legendile, et just Keila-Joa lossis toimus 1833. aastal Vene tsaaririigi hümni "Jumal keisrit kaitse sa!" esmaettekanne. Lossi ajalooga tutvudes kuuleme mõndagi huvitavat selle esimese omaniku, baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelase, krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorffist (1781-1844) ja tema tütre Mariaga abiellunud vürst Grigori Petrovitš Volkonskist.
Just praegu on Keila-Joa lossis avatud näitus „Pulmamood läbi aegade“, kus esitletakse rõivaid, aksessuaare ja ajaloolisi fotosid Euroopa kuulsa moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi kogust. Tema loodud on ka Riia moemuuseum, mida oleme külastanud. Näeme 50 pulmakostüümi ning 200 aksessuaari alates 1840. aastatest tänapäevani!
Sõidame pealinna, kus leiame aega lõunastamiseks (ei ole hinnas). Seejärel ootab meid hiljuti taasavatud ja kaunilt renoveeritud Maarjamäe keskus. Koht, mida tunneme Maarjamäe nime all, oli sajandeid üks paljudest suvituskohtadest Tallinnas. Toona kutsuti paika Strietbergiks ja sinna asutas esimese väikese suvemõisa raehärra Christian von Geldern 17. sajandi lõpus. Värvika ajalooga Maarjamäe loss on olnud muuhulgas ka vene krahvi Anatoli Orlov-Davõdovi suveresidents.
Giidid on meie teejuhiks kogu Maarjamäe ajalookeskuses – sammume läbi saja aasta kulgeva näituse „Minu vaba riik”, mis algab 1905. aastaga, kui Eesti oli veel Tsaari-Venemaa koosseisus ning lõpeb tulevikku kujutava installatsiooniga. Lossi endist suvesaali ehib Evald Okase legendaarne pannoo „Rahvaste sõprus”, mis on kaetud klaasiga.
Tunneme ennast justkui filmistaarid, kui jalutame punase vaibana kulgeval filmialleel, mida ilmestavad Eesti filmiloost inspireeritud Jass Kaselaane skulptuurid. Filmimuuseumis uudistame näitust „Duubel ÜKS” - saame võimaluse rännata läbi kodumaise filmiloo, piiluda kaameratagusesse maailma, kriitikute kambrisse, filmimuusika rongi ja maagilisse illusioonide ruumi. Ehk kohtud ka mõne oma lemmiknäitlejaga? Nostalgilist äratundmist kogeme nõukogude monumentide välinäitusel.
Vt lisaks: Maarjamäe lossi lugu
Filmimuuseumi lugu
