Suunurgad ülespidi! :-)
Naerda on palju otstarbekam kui nutta. Üks minut naeru võrdub 10 minuti käimisega trenažööril. Ja naerust tekib 15 kortsu, murest 64...
Kes aga väidab, et lõkerdamiseks on tema elu liiga raske, tulgu järgmisel kolmapäeval, 9. juuni õhtul kell 19 RÕÕMSA MEELE ÕHTULE. Naeruterapeut EVE MANDER kinnitab, et naer on abimees igas olukorras – tema ise sai paari aasta eest naerujooga abil üle isegi leinast.
Terapeut räägib meile naerujooga olemusest ja õpetab ka naeru virgutavaid nippe. Tema sõnul ei oska keha teha vahet teeseldud ja tõelisel naerul. Parema enesetunde saavutamiseks piisavat isegi sellest, kui hoida suunurki lihtsalt ülespidi. Juba Sigmund Freud pidas naeru parimaks viisiks, kuidas välja elada psüühilisi pingeid. „Kellele tundub, et on naerujooga tarvis liialt tõsimeelne või stressis, vajab seda eriti,“ kinnitab terapeut.
Naeru 7 tahku
• Naerdes keha pingestub. Pärast naermist keha lõdvestub ja rahuneb – pinged vabanevad.
• Naer suurendab hingamisteedes antikehade hulka, tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb bakterite ja viiruste eest.
• Naer teeb nooreks. Toniseerib näolihaseid, parandab vereringet ja ergutab näonahka.
• Naer parandab aju tööd ja aitab selgemalt mõelda.
• Naerdes toodab organism endorfiinhormoone – organismi loomulikke valuvaigisteid.
• Naer aitab vormis püsida ja tugevdab lihaseid.
Naer arendab loovust, tugevdab suhteid, õpetab nägema uusi seoseid.
Erinevus õnne ja rõõmu vahel
Oleme harjunud esitama oma õnnele kõikvõimalikke tingimusi. Mõtleme, et õnn saabub siis, kui kool lõpetatud või leian uue töökoha, kui leian kaaslase või kui saan lapse, kui lapsed on suureks kasvatatud ja hakkan elama iseendale.
Rõõm on naerujooga alus. See on otsus olla õnnelik ja lõbus just praegu, hoolimata sellest, mis väljakutseid elu meile esitab. See tuleb kergelt, kui tegelda rõõmsate asjadega: naermise, tantsimise, laulmise, mängimisega.
Kahjuks oleme unustanud, et naerda on palju lihtsam kui nutta. On aeg see meelde tuletada.
(Annika Põltsam „Rõõmsa meele käsiraamat“)
Naerujooga ajaloost
Naerujoogale pani aluse india arst Madan Kataria 1995. aastal. Jälgides oma patsiente märkas ta, et naerdes paranevad nad kiiremini.
Koos abikaasa Madhuriga asus ta välja töötama naerujooga tehnikat – ühendades jooga süvahingamist ja venitusi, meditatsiooni, simuleeritud naeruharjutusi ning lapselikku avatust ja mängumeelsust. Nii sündiski naerujooga – hasya jooga – naer ilma põhjuseta.
Naerujooga on levinud üle maailma, Eestisse tõi selle Ülle Närska.
Kes aga väidab, et lõkerdamiseks on tema elu liiga raske, tulgu järgmisel kolmapäeval, 9. juuni õhtul kell 19 RÕÕMSA MEELE ÕHTULE. Naeruterapeut EVE MANDER kinnitab, et naer on abimees igas olukorras – tema ise sai paari aasta eest naerujooga abil üle isegi leinast.
Terapeut räägib meile naerujooga olemusest ja õpetab ka naeru virgutavaid nippe. Tema sõnul ei oska keha teha vahet teeseldud ja tõelisel naerul. Parema enesetunde saavutamiseks piisavat isegi sellest, kui hoida suunurki lihtsalt ülespidi. Juba Sigmund Freud pidas naeru parimaks viisiks, kuidas välja elada psüühilisi pingeid. „Kellele tundub, et on naerujooga tarvis liialt tõsimeelne või stressis, vajab seda eriti,“ kinnitab terapeut.
Naeru 7 tahku
• Naerdes keha pingestub. Pärast naermist keha lõdvestub ja rahuneb – pinged vabanevad.
• Naer suurendab hingamisteedes antikehade hulka, tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb bakterite ja viiruste eest.
• Naer teeb nooreks. Toniseerib näolihaseid, parandab vereringet ja ergutab näonahka.
• Naer parandab aju tööd ja aitab selgemalt mõelda.
• Naerdes toodab organism endorfiinhormoone – organismi loomulikke valuvaigisteid.
• Naer aitab vormis püsida ja tugevdab lihaseid.
Naer arendab loovust, tugevdab suhteid, õpetab nägema uusi seoseid.
Erinevus õnne ja rõõmu vahel
Oleme harjunud esitama oma õnnele kõikvõimalikke tingimusi. Mõtleme, et õnn saabub siis, kui kool lõpetatud või leian uue töökoha, kui leian kaaslase või kui saan lapse, kui lapsed on suureks kasvatatud ja hakkan elama iseendale.
Rõõm on naerujooga alus. See on otsus olla õnnelik ja lõbus just praegu, hoolimata sellest, mis väljakutseid elu meile esitab. See tuleb kergelt, kui tegelda rõõmsate asjadega: naermise, tantsimise, laulmise, mängimisega.
Kahjuks oleme unustanud, et naerda on palju lihtsam kui nutta. On aeg see meelde tuletada.
(Annika Põltsam „Rõõmsa meele käsiraamat“)
Naerujooga ajaloost
Naerujoogale pani aluse india arst Madan Kataria 1995. aastal. Jälgides oma patsiente märkas ta, et naerdes paranevad nad kiiremini.
Koos abikaasa Madhuriga asus ta välja töötama naerujooga tehnikat – ühendades jooga süvahingamist ja venitusi, meditatsiooni, simuleeritud naeruharjutusi ning lapselikku avatust ja mängumeelsust. Nii sündiski naerujooga – hasya jooga – naer ilma põhjuseta.
Naerujooga on levinud üle maailma, Eestisse tõi selle Ülle Närska.
