Katkend Kristel Rõssi raamatust "TA NÄEB SIND LÄBI. Elu- ja õnneretsepte Monika Palmilt" (Tartu, 2026)
VALUSAD ÕPPETUNNID JA ÄRKAMINE
Kõigepealt helistas hea sõbranna ja ütles, et tal on vähk. Ajukasvaja. Ta suri üsna ruttu. Sõbratar oli tollel hetkel vaid 25-aastane…
Ei läinud palju aega mööda, kui minu ema tunnistas, et tema tervisega pole kõik korras – tal avastati pahaloomuline kõhunäärmekasvaja. Seejärel läks kogu minu tähelepanu ema toetamisele. Ma ei suutnudki enam tööle keskenduda ja juura muutus tähtsusetuks. Ühel hetkel ema loobus alternatiivsest abist ning tema seisund halvenes. Pärast keemiaravi hääbus ema täielikult. Minu tütar oli parasjagu mässumeelne teismeline ja minu tasakaalutus omakorda võimendas tema mässulisust. Lapsed peegeldavadki sageli vanemate või teda ümbritsevate täiskasvanute sisemist seisundit ja seeläbi alateadlikult suunavad neid iseendaga tegelema.
Hoolitsesime haige ema eest kaks aastat – ta lahkus kõigest 58-aastasena. Ema viimasel kahel elunädalal olime koos õega kordamööda hommikust õhtuni tema juures. Praegu tean, et mitte kedagi ei saa tervendada, kui ta ise ei soovi saada terveks.
Minu elus aga olid ilmsed märgid, et pean midagi muutma. Üleelamiste tõttu tekkisid ärevushood ja depressioon. Olin loomult emotsionaalne, aga elasin oma emotsioone sissepoole. Ühel hetkel tekkisid ka unehäired.
Mul oli tollal palju ülemeelelisi kogemusi. Unes ja une-eelses seisundis tulid minuga rääkima olendid teisest reaalsusest. Ma ei mõistnud, miks on neid minu ümber nii palju. Ühel ööl, kui ma ei saanud taas und, läks korraga kõik valgeks ja voodi ette ilmus kuldsetes hõljuvates riietes suurte silmade ja pikkade ripsmetega naine. See oli müstiline ja väga ilus kogemus! Kui ta mulle naeratas, tekkis minus tohutu rahu, pinge ja ärevus kadusid. Ma jäin sügavalt magama.
Ühel ööl ärkasin ja minu ees seisis hiiglasuur vaimolend. Ta ütles: „Nüüd on aeg teada saada seda, kes sa tegelikult oled.“
Pidime sõitma perereisile Taisse, aga tundsin miskipärast, et ei taha minna. Mäletan, et abikaasa isegi solvus pisut. Aga ma tõesti tundsin, et mul on vaja olla iseendaga, et aeg on küps muutuseks. Samas ma ei teadnud veel, missuguseks muutuseks.
Seejärel viis mingi kummaline sisemine sund mind auratransformatsiooni seansile. Pärast seda muutus kõik: sain lahti ängist ja algas tohutu selginemine. Tervendamisoskus andis endast üha jõulisemalt märku.
Ükskord küpsetasin köögis leiba, kui vigastasin kogemata noaga sõrme ja üsna sügavast haavast tuli meeletult palju verd. Siis korraga nägin, kuidas helesinine kiir sõitis üle sõrme, verejooks lakkas ja haav oli kadunud. Küsisin oma abikaasalt: „Kas sa usud, et siit sõrmest tuli paari hetke eest rohkesti verd?“ − „Mingi väike kriips siin ju on,“ vastas mees.
Hakkasin oma galaktilise päritoluga seotud olenditelt saama infot, kuidas inimesi tervendada. Kõik haigused saavad alguse energeetilisel tasandil. Hakkasingi töötama energiatega, hiljem lisandus hingamisteraapia.
Hingamisteraapiat ajendas mind õppima sisetunne. Ajal, mil mind ennast kimbutasid ärevus ja depressioon, käisin hommikuti kella viie paiku Rakvere tammikus jalutamas. Keha suunas mind instinktiivselt sügavamalt hingama. Märkasin, et minu ärevus vähenes ja enesetunne paranes. Alles hiljem hakkasin otsima infot teadliku hingamise kohta.
Tervendamise teekonna alguses panin oma võimeid proovile, aidates sõpru ja iseennast. Energeetilisel tasandil tehtud muutus toob alati kaasa ka füüsilise muutuse.
Tavameditsiin on asendamatu, kui on vaja näiteks kirurgilist sekkumist või luud paika panna, aga mina usun, et tulevikus hakkab energiatöö põimuma meditsiiniga. Ehk teisisõnu, meditsiin muutub.
Inimese energeetiline päritolu mõjutab seda, missugune (ravi)meetod talle sobib. Kõik ei pruugi kõigile sobida.
Mis on imeline paranemine? See, kui tervenemine toimub väljaspool mõistuslikku arusaama. Kui taastada energeetiline tasakaal nii organis kui ka kogu energiasüsteemis, saab organism tavapäraselt talitleda.
ÕNNETUNDE KOGEMISEST
Uskumuste baas on see, mis ei luba inimesel kogeda õnnelik olemist. Tegelikult on õnn kui tunne sinus kogu aeg olemas, aga sa pead leidma sellega kontakti.
Õnn on tihtipeale seotud ka rõõmutundega. Rõõm on pigem elevus, õnn on rahulikum tunne. Kui oled end piisavalt puhastanud kahjulikest mõttevormidest, mis ei luba kogeda rõõmu, on võimalik õnn ja rõõm vaid hetkega aktiveerida. See võib tunduda uskumatu, aga see on nii!
Õnnetunnet saab teadvustada kohal olles ja endale öeldes: ma aktiveerin endas rõõmutunde. See tunne on sinus olemas, aga sinu meel ei luba sellega ühenduses olla. Meel vatrab kogu aeg lugusid minevikust või muretseb tuleviku pärast. Harjuta oma meelt ja keha energeetiliselt puhastuma ja õpi ennast kohale tooma.
N-ö kohal olles hakkadki paremini ära tundma, mis teeb sind õnnelikuks. On väga palju inimesi, kes ei tea, mis teda õnnelikuks teeb. Ta on rahulolematu, aga ei tea, mida tahab. Õpi olema keskmes!
Kui oskad luua endas õnnetunnet, oled suuteline tulema toime kõigi oma valulike tunnetega. See on oluline selleks, et midagi muuta. Kui inimene näeb maailma mustades toonides ja kannatab, on tal väga keeruline luua muutusi – ta on võimalustele suletud.
Kui oled oma füüsilises kehas puhtas teadvuses – kohalolekus –, on kõik tingimused õnneks olemas. Sa ei pea õnne otsima väljastpoolt, hoopis sisemised vajadused peavad olema täidetud.
Suure tõenäosusega sinu soovid elu jooksul muutuvad. Kõrge elukvaliteet võib panna end hästi tundma, aga see ei ole õnne kriteerium. Kui sa sisemiselt ei ole õnnelik, võib väline sind vaid ajutiselt õnnelikuks teha. See hetk möödub kiiresti ja on vaja jälle uut doosi. Ometi on ka elukvaliteedi parandamine praegusel ajal oluline tundmaks, et elad sellist elu, nagu oled tahtnud. Eluväärtused võivad olla erinevad, aga see ei tähenda, et üks oleks õige ja teine vale. Igaühele oma!
Kõigepealt helistas hea sõbranna ja ütles, et tal on vähk. Ajukasvaja. Ta suri üsna ruttu. Sõbratar oli tollel hetkel vaid 25-aastane…
Ei läinud palju aega mööda, kui minu ema tunnistas, et tema tervisega pole kõik korras – tal avastati pahaloomuline kõhunäärmekasvaja. Seejärel läks kogu minu tähelepanu ema toetamisele. Ma ei suutnudki enam tööle keskenduda ja juura muutus tähtsusetuks. Ühel hetkel ema loobus alternatiivsest abist ning tema seisund halvenes. Pärast keemiaravi hääbus ema täielikult. Minu tütar oli parasjagu mässumeelne teismeline ja minu tasakaalutus omakorda võimendas tema mässulisust. Lapsed peegeldavadki sageli vanemate või teda ümbritsevate täiskasvanute sisemist seisundit ja seeläbi alateadlikult suunavad neid iseendaga tegelema.
Hoolitsesime haige ema eest kaks aastat – ta lahkus kõigest 58-aastasena. Ema viimasel kahel elunädalal olime koos õega kordamööda hommikust õhtuni tema juures. Praegu tean, et mitte kedagi ei saa tervendada, kui ta ise ei soovi saada terveks.
Minu elus aga olid ilmsed märgid, et pean midagi muutma. Üleelamiste tõttu tekkisid ärevushood ja depressioon. Olin loomult emotsionaalne, aga elasin oma emotsioone sissepoole. Ühel hetkel tekkisid ka unehäired.
Mul oli tollal palju ülemeelelisi kogemusi. Unes ja une-eelses seisundis tulid minuga rääkima olendid teisest reaalsusest. Ma ei mõistnud, miks on neid minu ümber nii palju. Ühel ööl, kui ma ei saanud taas und, läks korraga kõik valgeks ja voodi ette ilmus kuldsetes hõljuvates riietes suurte silmade ja pikkade ripsmetega naine. See oli müstiline ja väga ilus kogemus! Kui ta mulle naeratas, tekkis minus tohutu rahu, pinge ja ärevus kadusid. Ma jäin sügavalt magama.
Ühel ööl ärkasin ja minu ees seisis hiiglasuur vaimolend. Ta ütles: „Nüüd on aeg teada saada seda, kes sa tegelikult oled.“
Pidime sõitma perereisile Taisse, aga tundsin miskipärast, et ei taha minna. Mäletan, et abikaasa isegi solvus pisut. Aga ma tõesti tundsin, et mul on vaja olla iseendaga, et aeg on küps muutuseks. Samas ma ei teadnud veel, missuguseks muutuseks.
Seejärel viis mingi kummaline sisemine sund mind auratransformatsiooni seansile. Pärast seda muutus kõik: sain lahti ängist ja algas tohutu selginemine. Tervendamisoskus andis endast üha jõulisemalt märku.
Ükskord küpsetasin köögis leiba, kui vigastasin kogemata noaga sõrme ja üsna sügavast haavast tuli meeletult palju verd. Siis korraga nägin, kuidas helesinine kiir sõitis üle sõrme, verejooks lakkas ja haav oli kadunud. Küsisin oma abikaasalt: „Kas sa usud, et siit sõrmest tuli paari hetke eest rohkesti verd?“ − „Mingi väike kriips siin ju on,“ vastas mees.
Hakkasin oma galaktilise päritoluga seotud olenditelt saama infot, kuidas inimesi tervendada. Kõik haigused saavad alguse energeetilisel tasandil. Hakkasingi töötama energiatega, hiljem lisandus hingamisteraapia.
Hingamisteraapiat ajendas mind õppima sisetunne. Ajal, mil mind ennast kimbutasid ärevus ja depressioon, käisin hommikuti kella viie paiku Rakvere tammikus jalutamas. Keha suunas mind instinktiivselt sügavamalt hingama. Märkasin, et minu ärevus vähenes ja enesetunne paranes. Alles hiljem hakkasin otsima infot teadliku hingamise kohta.
Tervendamise teekonna alguses panin oma võimeid proovile, aidates sõpru ja iseennast. Energeetilisel tasandil tehtud muutus toob alati kaasa ka füüsilise muutuse.
Tavameditsiin on asendamatu, kui on vaja näiteks kirurgilist sekkumist või luud paika panna, aga mina usun, et tulevikus hakkab energiatöö põimuma meditsiiniga. Ehk teisisõnu, meditsiin muutub.
Inimese energeetiline päritolu mõjutab seda, missugune (ravi)meetod talle sobib. Kõik ei pruugi kõigile sobida.
Mis on imeline paranemine? See, kui tervenemine toimub väljaspool mõistuslikku arusaama. Kui taastada energeetiline tasakaal nii organis kui ka kogu energiasüsteemis, saab organism tavapäraselt talitleda.
ÕNNETUNDE KOGEMISEST
Uskumuste baas on see, mis ei luba inimesel kogeda õnnelik olemist. Tegelikult on õnn kui tunne sinus kogu aeg olemas, aga sa pead leidma sellega kontakti.
Õnn on tihtipeale seotud ka rõõmutundega. Rõõm on pigem elevus, õnn on rahulikum tunne. Kui oled end piisavalt puhastanud kahjulikest mõttevormidest, mis ei luba kogeda rõõmu, on võimalik õnn ja rõõm vaid hetkega aktiveerida. See võib tunduda uskumatu, aga see on nii!
Õnnetunnet saab teadvustada kohal olles ja endale öeldes: ma aktiveerin endas rõõmutunde. See tunne on sinus olemas, aga sinu meel ei luba sellega ühenduses olla. Meel vatrab kogu aeg lugusid minevikust või muretseb tuleviku pärast. Harjuta oma meelt ja keha energeetiliselt puhastuma ja õpi ennast kohale tooma.
N-ö kohal olles hakkadki paremini ära tundma, mis teeb sind õnnelikuks. On väga palju inimesi, kes ei tea, mis teda õnnelikuks teeb. Ta on rahulolematu, aga ei tea, mida tahab. Õpi olema keskmes!
Kui oskad luua endas õnnetunnet, oled suuteline tulema toime kõigi oma valulike tunnetega. See on oluline selleks, et midagi muuta. Kui inimene näeb maailma mustades toonides ja kannatab, on tal väga keeruline luua muutusi – ta on võimalustele suletud.
Kui oled oma füüsilises kehas puhtas teadvuses – kohalolekus –, on kõik tingimused õnneks olemas. Sa ei pea õnne otsima väljastpoolt, hoopis sisemised vajadused peavad olema täidetud.
Suure tõenäosusega sinu soovid elu jooksul muutuvad. Kõrge elukvaliteet võib panna end hästi tundma, aga see ei ole õnne kriteerium. Kui sa sisemiselt ei ole õnnelik, võib väline sind vaid ajutiselt õnnelikuks teha. See hetk möödub kiiresti ja on vaja jälle uut doosi. Ometi on ka elukvaliteedi parandamine praegusel ajal oluline tundmaks, et elad sellist elu, nagu oled tahtnud. Eluväärtused võivad olla erinevad, aga see ei tähenda, et üks oleks õige ja teine vale. Igaühele oma!