Itaalia-hõnguline Muuga kunstimõis ja roosiaed, Rakvere kodaniku rajad ning etendus "Armastuse nimel" Loobu mõisas laupäeval, 11. juulil
FOTO: Mõisahärra ja -proua Tarmo ja Mirje Noodla, kes on Muuga kunstimõisa kaunilt ja südamega taastanud (Virumaa Teataja, Caspar Sild)
Kevade alguspäeval on rõõm tuua teieni midagi hingele: uus kunsti- ja kultuurireis viib meid laupäeval, 11. juulil kaunilt taastatud Itaalia-pärasesse Muuga kunstimõisa ja õiteilus roosiaeda, Rakvere ajaloolistele radadele ja Loobu mõisa südamlikule teatrietendusele „Armastuse nimel“. Väljume Vanemuise alumisest parklast Tartus kl 11.30 ja koju naaseme kl 23.30 paiku.
Muuga mõis kuulus keskajal Pirita püha Birgitta kloostrile. 1860 ostis Muuga mõisa tsaari õuekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804–1876), kelle soovil ehitati uusrenessansi-stiilis peahoone. Tänagi märkab Igal sammul Neffi Itaalia-lembust: fuajees on terrazzo-põrand, aknalaual seisab Michelangelo «Taaveti» koopia, trepp on valmistatud Carrara marmorist jne, On, mida imetleda!
Kirjanik Eduard Vilde isa oli Muuga mõisa aidamees ja just seal sai tulevane kirjanik ainest oma jutustuse «Minu esimesed triibulised» tarbeks. Aastal 1959 paigaldati mõisaparki kirjanik Eduard Vilde ausammas. Mõisa peahoones on asunud põhikool ja seal filmiti ka „Seltsimees last“.
Muugalt võtame suuna Rakverre, kus soovijatel on võimalus einestada armsas Rohuaia kohvikus (grupieine: 11,50 € in). Enne etendust põikame Pikale tänavale linnakodaniku muuseumi ja näeme, kuidas elas keskmise jõukusega rakverelane 100 aastat tagasi. Saame võimaluse uudistada 20. sajandi algusaastate kodu ja 30ndate aastate korterit. See muuseum on tulvil lugusid ja hääli minevikust: kosta on elanike norinat, sööginõude klõbinat ja isegi omaaegseid moodsaid lööklaule! 18. sajandi keskpaigast pärinev maja on täielikult endisel kujul taastatud, alles on ka maja keskel asuv uhke mantelkorsten.
Loobu mõisas etenduv „Armastuse nimel“ on võrratult kirjutatud näidend: ühtaegu valus ja naljakas. Vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.
Kui Barbara üürib alumise korruse elamise vastsele noorpaarile, hakkab juhtuma nii mõndagi kummalist ja tõstatub hulk inimlikke küsimusi. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas lähedusevajadus on vaid füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib armastuse nimel teha või tegemata jätta?
Üllar Saaremäe lavastuses särab peaosas Elina Pähklimägi ning kaasa teevad ka Piret Krumm, Robert Annus ja Alo Kurvits. Etendus (kestab koos vaheajaga 2,5 tundi) toimub siseruumis – mõisa aidas, avatud on kohvik.
Reisi (mugav buss ja kindla käega juht, programm, giidide teenused) hind koos teatripiletiga 87 €, huvi korral registreeru: [email protected] (nimi, telefon, einesoov): ja tasu 87 €: (Arengutee Klubi, EE982200221048414673, Swedbank)
Bussis korjame: 10 € Muuga kunstimõis ja 4 € linnakodaniku muuseum, soovi korral grupieine (kanafilee ahjukartuliga, Britta kook, kohv-tee, maitsevesi) eest 11,50 € (vajalik ette registreeruda).
Muuga mõis kuulus keskajal Pirita püha Birgitta kloostrile. 1860 ostis Muuga mõisa tsaari õuekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804–1876), kelle soovil ehitati uusrenessansi-stiilis peahoone. Tänagi märkab Igal sammul Neffi Itaalia-lembust: fuajees on terrazzo-põrand, aknalaual seisab Michelangelo «Taaveti» koopia, trepp on valmistatud Carrara marmorist jne, On, mida imetleda!
Kirjanik Eduard Vilde isa oli Muuga mõisa aidamees ja just seal sai tulevane kirjanik ainest oma jutustuse «Minu esimesed triibulised» tarbeks. Aastal 1959 paigaldati mõisaparki kirjanik Eduard Vilde ausammas. Mõisa peahoones on asunud põhikool ja seal filmiti ka „Seltsimees last“.
Muugalt võtame suuna Rakverre, kus soovijatel on võimalus einestada armsas Rohuaia kohvikus (grupieine: 11,50 € in). Enne etendust põikame Pikale tänavale linnakodaniku muuseumi ja näeme, kuidas elas keskmise jõukusega rakverelane 100 aastat tagasi. Saame võimaluse uudistada 20. sajandi algusaastate kodu ja 30ndate aastate korterit. See muuseum on tulvil lugusid ja hääli minevikust: kosta on elanike norinat, sööginõude klõbinat ja isegi omaaegseid moodsaid lööklaule! 18. sajandi keskpaigast pärinev maja on täielikult endisel kujul taastatud, alles on ka maja keskel asuv uhke mantelkorsten.
Loobu mõisas etenduv „Armastuse nimel“ on võrratult kirjutatud näidend: ühtaegu valus ja naljakas. Vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.
Kui Barbara üürib alumise korruse elamise vastsele noorpaarile, hakkab juhtuma nii mõndagi kummalist ja tõstatub hulk inimlikke küsimusi. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas lähedusevajadus on vaid füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib armastuse nimel teha või tegemata jätta?
Üllar Saaremäe lavastuses särab peaosas Elina Pähklimägi ning kaasa teevad ka Piret Krumm, Robert Annus ja Alo Kurvits. Etendus (kestab koos vaheajaga 2,5 tundi) toimub siseruumis – mõisa aidas, avatud on kohvik.
Reisi (mugav buss ja kindla käega juht, programm, giidide teenused) hind koos teatripiletiga 87 €, huvi korral registreeru: [email protected] (nimi, telefon, einesoov): ja tasu 87 €: (Arengutee Klubi, EE982200221048414673, Swedbank)
Bussis korjame: 10 € Muuga kunstimõis ja 4 € linnakodaniku muuseum, soovi korral grupieine (kanafilee ahjukartuliga, Britta kook, kohv-tee, maitsevesi) eest 11,50 € (vajalik ette registreeruda).
